Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti annab mesinikele voli keelata GMOde kasvatamine. Aga miks?

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Spetsialistid võtavad tarudest proove, et selgitada mesilaste massilise suremise põhjust. | FOTO: Marianne Loorents

Maaeluministeerium asus möödunud nädalal teiste asjaosalistega kooskõlastama vastvalminud seaduseelnõu, mis teiste muudatuste kõrval nõuab mesinikelt kohustuslikult kirjalikku nõusolekut neilt, kes soovivad nende lähistel asuda kasvatama geneetiliselt muundatud taimi (GMOsid).

Uurisime ministeeriumilt, kas GMOd on mesilastele või meele tõesti nii ohtlikud, et selline piirang on plaanis kehtestada. Lühidalt kokku võttes on selle kas-küsimuse vastus «ei» ning muudatuse ainus põhjendus on väike kiri meepurkide allservas.

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialisti Merjan Savila vastusest selgub esmalt, et ELis on praegu lubatud kasvatada geneetiliselt muundatuna ainult maisi, mis on aga tuultolmlev taimeliik ja mesinduse mõistes ei ole sellel põllukultuuril märkimisväärset rolli.

Kui mesilased juhuslikult ka maisitaime külastavad, siis ei vii nad õietolmuterasid mesitarusse, kuna maisi õietolmutera on suur, ümmargune ja siledapinnaline ega kinnitu mesilase kehakarvade külge.

Edasi ilmneb, et isegi kui mesilased seda õietolmu tarru veaksid, ei oleks ka sel mingisugust mõju mee kvaliteedile, kuid märgistada tuleb purgid.

«Mee kvaliteedile GM-põllukultuurid otsest mõju ei avalda, sest mesi on loomne saadus – nagu piim, mis on saadud nt geneetiliselt muundatud söödaga söötmise tulemusel – ja seda ei pea märgistama kui geneetiliselt muundatud organismi,» lisas Merjan Savila. «Mesi sisaldab mingil määral õietolmu ja kui see on pärit GM-taimedelt ning selle sisaldus on 0,9 protsendist suurem, tuleb märgistada mesi geneetiliselt muundatud organisme sisaldava meena.»

Sellele vaatamata on kord karmistumas.

Hetkel kehtivate GM-põllukultuuride kasvatamise reeglite kohaselt peab kolme kilomeetri raadiuses asuvaid mesinikke, kes on registris või muul viisil põllumeestele teada andnud oma olemasolust, eelnevalt teavitama, et kavatsetakse GM põllukultuuri kasvatada.

«Kahe viimase aasta mesilaste hukkumise probleemi ja mesinikega arutelude tulemusena pidas maaeluministeerium vajalikuks edaspidi asendada mesinike teavitamine kirjaliku kokkuleppe sõlmimisega,» kõlab aga ikkagi ministeeriumi seisukoht.

Praegune kolme kilomeetri raadiuses mesinike teavitamise kohustus tuleneb mahepõllumajandusliku mesinduse nõuetest. Selle kohaselt ei tohi kolme kilomeetri raadiuses kasvada meetaimi, mida on taimekaitsevahenditega pritsitud, ja taimi, mis on geneetiliselt muundatud. Seega on Eesti seaduste mõttes GMOd võrdsustatud taimede kemikaalidega pritsimisega.

Eestis ei kasvatata hetkel geneetiliselt muundatud põllukultuure. Euroopa Liidus on lubatud kasvatada ainult üht GM-põllukultuuri, maisi MON 810. Eestit ei ole otsustatud GMO-vabaks kuulutada.

Tagasi üles