Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sotsiaalkindlustuse infosüsteemi loomine neelab veel 10 miljonit

Oluliselt täiendatud

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Riigi toimimise ühe olulisema ja mahukama IT-lahenduse – sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS 2 edasiarendus läheb jätkuvalt üle kivide ja kändude – selle valmimine lükkub edasi viis aastat, eelarve kasvab 10 miljonit ning riik otsustas üle parda heita ka seni töid teinud tarkvaraettevõtte.

Seni on megaprojekti ellu viimise partneriteks sotsiaalkindlustusametile olnud Soome tehnoloogiahiiu Tieto Eesti üksus ja kohalik Icefire – endiste pangatöötajate loodud arendusettevõte. Kuigi arendustöid asusid juulis 2014 koos ellu viima Tieto ja Icefire, loobus viimane poolel teel ning tegelikuks vastutajaks jäi Tieto.

Nüüd otsustas riik lõpetada lepingu ka Tietoga ja kuulutada välja uue hanke, mille eeldatavaks maksumuseks on 10 miljonit eurot ja ajaliseks mahuks neli aastat. Seni on riik maksnud partneritele arenduste eest ligi viis miljonit eurot ja tööde tähtaeg kukkus juba 2016. aasta lõpus. Tietoga sõlmiti mullu siiski täiendav kokkulepe teha arendustöid edasi kuni 2018. aasta juulini, kuid nüüd öeldakse üles ka see lepe.

«Otsus leping lõpetada on tingitud kolmest suurest asjaolust. Esiteks: tempo, mis meil on arendajaga kujunenud, ei ole kuidagi jätkusuutlik. Nii jätkates ei saaks me seda süsteemi ilmselt kunagi valmis,» ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske täna ajakirjanikele.

Lisaks on vahepeal toimunud suuri muudatusi sotsiaalmaksete paketis – nii poliitikakujundajate soovitud toetustes kui ka töökorralduses. Sellest tingituna ei ole  riigihangete seadusest tulenevalt ega ka Priske sõnul mõistlik jätkata töid senise partneriga sõlmitud lepinguga.

Asekantsler Ain Aaviksoo sõnul on Tieto hetkeseisuga teinud riigile töid 4,88 miljoni euro eest. Sõlmitud on 42 lepingut, millest lõpetatud või lõpetamisel on 28 ja osaliselt tehtud 10. Aktiivsesse kasutusee on võetud aga vaid 10 lepingu käigus tehtud tööd.

Samas on Tieto hüvitanud projekti ajaraamist mahajäämusega seonduvaid kulusid riigile 180 000 eurot.

Hetkel pole veel teada, millised rahalised kohustused tekivad pooltele seoses lepingu lõpetamisega, kuna läbirääkimised poolte vahel on alles algamas.

Marika Priske sõnul viib ministeerium Tietoga lepingu lõpetamise võimaliku kompromissi esimesel võimalusel otsustamiseks valitsuskabinetti.

Poole aasta eest oldi optimistlikud

Veel veebruaris leidsid riik ja Tieto, et projektiga on võimalik edasi minna tähtaegadest kinni pidades.

«Arenduse käigus oleme kaasanud täiendavat kompetentsi nii arendaja kui ka tellija poole peale. Samuti on käesolevast aastast üles ehitamisel sotsiaalministeeriumi haldusalas IT-asutus tervise ja heaolu infosüsteemide keskus, mis peaks tagama veelgi parema toe IT-projektide juhtimisele,» ütles SKAIS2 projektijuht Arvidas Matšenas sotsiaalkindlustusametist toona.

Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo märkis aasta alguses, et edasisi töid tehakse protsessipõhiselt ning see andvat nii ettevõttele kui ka kliendile hea ülevaate töödest.

«Tänu protsessipõhisele lähenemisele ja kaasatud lisakompetentsile on ka tähtajad paremini saavutatavad ning seepärast olen kindel, et Tieto Estonia suudab kõikidest kokkulepetest kinni pidada,» ütles Heinsoo toona Postimehele.

Süsteemi olulisuses on raske kahelda: just sellel tugineb igapäevane 110 toetuse ja pensioni maksmine kokku 700 000 inimesele: vanemahüvitis, ohvriabi, matusetoetus, elatisabi, pension, isegi olümpialaste preemia. Selle uuendamisele tugineb suurel määral ka tööhõivereform.

Projekti venimise põhjusi asus mullu uurima ka riigikontroll, kes on kokku lugenud, et möödapanekuid või valearvestusi on lausa kümmekond.

Eurorahade kasutamise algusaja muutus, põhiarendaja suutmatus töid teha ning sellele järgnenud loobumine ja partnerarendaja tööde ülevõtmine, äripoole loogika keerulisus, tööde mahu ja keerukuse alahindamine, projektijuhtimisega seotud probleemid, töövõimereformist tingitud ajaline surve jne jne...

Kompromissleping Tietoga pidi kehtima kuni 31. juulini.2018. Selle kohaselt pidid perehüvitise maksmise arendused valmima 31. detsembriks 2017 ja pensioneid haldav süsteem 1. juunil 2018. Ehk siis: uue infosüsteemi puhul võeti eesmärgiks, et töövõimereformi ja uue elatisabi süsteemiga seotud arendused valmiksid esimeses järgus.

SKAIS2 arvudes: seda käsitleb 140+ õigusakti, 20+ teenuste tööprotsessi, 20+ andmevahetuspartnerit, 730 000 klienti, 710 000 väljamakset ühes kuus, 25% riigieelarvest SKA vahendusel.

SKAISi ajalugu

  • SKAIS1 võeti kasutusele 17 aastat tagasi, 2000. aastal.
  • SKAIS2 projekti ettevalmistus algas 2011. aastal, kui viidi läbi SKAIS2 visiooni töötuba, kus töötati välja sisulised printsiibid, millest lähtutakse SKAIS2 arendamisel.
  • 2012. aasta jaanuaris sõlmisid SOM ja MKM SKAIS2 arendamiseks tähtajatu koostöökokkuleppe, sh MKMi osalemine projekti juhtrühmas ning teenuste arendamise nõustajana.
  • 2013. aastal osteti sisse SKAIS2 IT-strateegia ja ärireeglite analüüs. Sama aasta oktoobris algatas sotsiaalminister oma käskkirjaga SKAIS2 hanke. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 11. november 2013.
  • Jaanuaris 2014 kinnitati sotsiaalministri käskkirjaga ettepaneku tegemine dialoogi alustamiseks viiele taotlejale ja ühistaotlejale (Nortal AS; AS Helmes; ühistaotlejad OÜ Icefire ja Tieto Estonia AS; ühistaotlejad Affecto Estonia, Mindware OÜ ja UAB Affecto Lietuva; ühistaotlejad As Finestmedia ja Software Mind S.A)
  • Juunis 2014 tunnistati edukaks ühispakkujate OÜ Icefire ja Tieto Estonia AS pakkumus.
  • Juuli keskel 2014. aastal astus ametisse sotsiaalministeeriumi praegune kantsler, kes allkirjastas 31. juulil SKAIS2 raamlepingu tähtajaga 48 kuud. Augustis 2014 sõlmiti esimene hankeleping.
  • 2015. aasta riigieelarve läbirääkimistel lepiti kokku, et projektile vajalike eelarvevahendite katteallikaks on MKMi struktuuritoetuste vahendid 4 miljoni euro ulatuses, ülejäänud vahendid planeeritakse riigieelarvest. 2015. aasta riigieelarves SKAIS2 projektile raha ei eraldatud ja struktuuritoetuste vahendid avanesid pool aastat planeeritust hiljem. See tingis SKAIS2 projekti tööde peatumise ligi pooleks aastaks.
  • 2015. aasta juunis saabus RIA otsus esimese SKAIS2 projekti rahastamise kohta ning juuli algusest sai alustada taotlemist SF jooksvast taotlusvoorust.  Taotluste esitamise eelduseks oli taotleja ja rakendusasutuse vahel kooskõlastatud SKAIS2 projekti tegevusplaan. SKAIS2 projekti tegevusplaani kooskõlastas sama aasta juuli alguses MKMi riigi infosüsteemide osakond.
  • SKAIS2 projekti tegevusplaani kinnitamisega samaaegselt saatis majandus- ja taristuminister SOMile märgukirja, et juhtida tähelepanu riskidele SKAIS2 projektis.
  • 2015. aasta detsembris astus Icefire OÜ projektist välja; raamlepingu teine partner Tieto Estonia AS teatas, et võtab vastutuse ja jätkab projekti elluviimist.
  • 2016. aasta juunis fikseeriti uus projekti ajakava, sh 1. jaanuarist 2017 kasutusele võetav SKAIS2 funktsionaalsus ja protsesside arendamise ajakava.
  • 2016. aasta detsembris sõlmiti SOMi ja Tieto Estonia AS vahel nn kompromissleping, milles lepiti kokku, et jaanuaris 2017 võetakse uues infosüsteemis kasutusse elatisabi, puudega isiku teenused ja finantsarvestus ning lepiti kokku kriitiliste tööde detailne kirjeldus ja tähtajad. Samuti lepiti kokku kahju hüvitamises seoses tööde valmimise viibimisega ja uues töö üleandmise loogikas (protsessipõhine).
  • 1. jaanuarist 2017 alustas sotsiaalministeeriumi haldusalas tööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mis peaks tagama tellijapoolse suurema IT-kompetentsi ja -toe.
  • Praeguseks ei ole töövõtja 2016. aasta detsembris sõlmitud kompromisslepingus kokku lepitud tööd täielikult teostatud.
Tagasi üles