Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riik lasi end põrunud megaprojektiga rumalalt lüpsta

32
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Riik on ära kulutanud kogu projektiraha, aga käigus on vaid neljandik plaanitust
  • Tieto sai riigilt miljonilise trahvinõude
  • Praegused kriitikud on ise kuni viimase hetkeni rahakulutuse heaks kiitnud
  • Tulemas on veelgi suurem ja mahukam raamhange
SKAIS2 pressikonverents sotsisaalministeeriumis, kus teatati lepingu lõpetamisest praeguse arendajaga | FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Sotsiaalkindlustusameti IT-süsteemi aastatepikkusest arendusprojektist, sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist (SKAIS2) on saanud häbiväärne näide kõrgeimal riiklikul tasemel rumalusest ja saamatust järelevalvest, mille muudab eriti õõvastavaks toonaste ministrite, asekantslerite ja teiste peatseteks valimisteks valmistujate tagantjärele rusikatega vehklemine.

«Ma ei ole kunagi näinud algusest peale nii p...kukkunud projekti kui see k... SKAIS2. Hange ise oli juba täielik absurd ja lubas võitu sellele, kes täiesti hoomamatu asja kõige lühema tähtajaga valmis teeb. P... küll, idiootsus! Seda kõik oli vaja vaid selleks, et ühe k... noorpoliitiku esimest reformi hoogtööna ellu viia. Ja nüüd tulevad vastutajad ja ajavad oma vanade kirjadega täielikku p... avalikkuse eest suust välja,» ei hoidnud üks toonastest kõrgel tasemel asjaosalistest oma emotsioone tagasi, nii et osa tema öeldust trükimusta ei kannata.

Kõik, kes arendusprojektidega vähegi kokku on puutunud, teavad väga hästi peamist tõde: liiga suur haare tähendab juba eos läbikukkumist, vähemalt tähtaegade poolest. Edukad on projektid, kus tehakse põhituum ära ja hakatakse selle peale ehitama väiksemaid lisafunktsioone. Ei saa ehitada korraga vundamenti ja katust, ei saa ehitada ilma hea projektita.

Juba väljend «neli aastat vältav IT-projekt» on absurdne – sellist ajavahemikku ei ole võimalik kokku kirjutada, tänapäeva tehnika areneb selleks liiga kiiresti, me ei tea sedagi, mis toimub mõne kuu pärast. Pealegi on ju tegemist infosüsteemiga, mis teenindab otseselt päevapoliitikast sõltuvaid sotsiaalmakseid, mis muutuvad sama kiiresti kui tehnika areng.

Kuidas on neid põhitõdesid arvestades võimalik avastada, et järjekordne megaprojekt on omadega põhja kõrbenud: kõik maksumaksja viis miljonit eurot on arendajatele ära makstud, ent kasutusvalmis on vaid neljandik plaanitud tarkvarast ja väidetavalt on olemas vaid baasfunktsionaalsus?

Teeme loo faktide ja asjaosaliste kommentaaridega veel kord aegade algusest puust ja punaselt selgeks. Alustuseks uuesti ajajoonest.

Kui jätta kõrvale kõikvõimalikud tüütud arengukavad, mida keegi peale tegijate endi kunagi ei loe, sai SKAIS2 loomine alguse 2013. aasta oktoobris, mil valmisid Pricewaterhouse Coopersi ning Ernst & Youngi sotsiaalministeeriumis planeeritavate tööde ärireeglite ja sotsiaalsüsteemi IT-valdkonna strateegia analüüs.

Võib-olla sai kogu probleemide pundar alguse juba neist liiga optimistlikest analüüsidest, kummaline on aga see, et toonane reformierakondlasest sotsiaalminister ja vilede saatel tööhõivereformi alustanud Taavi Rõivas kuulutas riigihanke SKAIS2 tööde tellimiseks välja enne, kui valmisid need analüüsid.

Kuupäev oli siis 2. oktoober 2013, loodetavasti oli ministeeriumis neid analüüse vähemalt sirvida jõutud. Hanke ettevalmistamisel osalesid seejuures riigi helgemad IT-tegelased, ka Riigi Infosüsteemide Ametist ja MKMist. Selgeks oli saanud, et vana SKAIS reformi teenindada ei suutnud, seega tuli midagi muud välja mõelda.

-Maksuameti pakkumisest loobuti

See määrava tähtsusega hange kandis nime «Infosüsteemi arendustööd raamlepingu alusel (SKAIS2) alusel» ja pakkumuste tähtaeg oli kõigest veidi enam kui kuu hiljem ehk 11. novembril. Neli aastat eesseisvat ülimahukat tööd, ja see tuleb ära kirjeldada mõne nädalaga? Huvitav oli hankes ka tingimus, et pakkujate edukuse määrab odavuse kõrval ka valmimise tähtaeg. Pakkujate seas oli mitu suurt tegijat, alates Helmesest ja lõpetades Tieto ja Finestmediaga.

Oluline on, et samal ajal kaaluti ka küsimust, millest nüüd järjest kõvema häälega räägitakse: milleks luua ja arendada nii väikeses riigis eraldi suuri infosüsteeme, mida igaüks oma mätta otsas väga erineval tasemel arendab?

Täpsemalt oli juttu sellest, et sotsiaalmaksete süsteem võiks olla ühendatud e-maksuametiga, mis oli vägagi eesrindlik ja toimiv, ning tulemus olnuks, et riigi tulude ja kulude arvepidamine oleks samas süsteemis.

«Pakkumise põhjus oli ratsionaalne: neid inimesi pole just väga palju, kes riigi poolt tellijana tajuvad selliste tööprotsesside ja IT-süsteemide keerukust,» meenutab maksu- ja tolliameti toonane juht Marek Helm sotsiaalministeeriumile tehtud pakkumist nüüd sotsiaalmeedias.

Paraku oli riigi infosüsteemide valdkonna mentaliteet täpselt sama, mis praegugi: igaüks tahab ikka ise teha, unustagem ratsionaalsus ja oskused.

«Toona see idee ei leidnud toetust, soov oli ise arendada, tajumata, et tellija enda võimekust just vähese kogemuse tõttu napib,» märgib Helm.

Sellest, et «isetegemise» mentaliteet pole muutunud, annavad aimu ka nüüd juba riigiteenistusest lahkunud Taavi Kotka värsked sõnavõtud sotsiaalmeedias. «Iga ministeeriumi, ameti tööprotsesside kujunemist, nende toimimist ja nende jaoks vajalikku tarkvara tellivad nad ikkagi ise,» kuulutas ta Eesti IT-riigi põhitõde.

Aga hange toimus ja võitjaks kuulutati Tieto ning Icefireʼi ühispakkumine, neli aastat kehtiva raamlepingu allkirjastas 31.07.2014 värskelt majandusministeeriumist sotsiaalministeeriumisse (loe: rahajagaja juurest rahasaaja juurde) siirdunud kantsler Marika Priske.

-Asi kisub päevapoliitiliseks

Tööd läksid hooga käima ja käisid suurema kärata nii umbes aasta. Pall oli veerema lükatud ning nagu nüüdseks on selgunud, allamäge.

Ning just hanke poliitilised ja rahalised käivitajad, toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas ja riigi IT-juht Taavi Kotka on need, kes tagantjärele ise selle protsessi ja osalejate suhtes kõige kriitilisemad on. Kotka sõnul olevat talle juba näiteks paar kuud pärast tööde algust selge olnud, et projekt tulemuseni ei jõua, ning tema algatusel olevat ka veel aastal 2015 saadetud sotsiaalministeeriumile kiri, et protsess tulevat restartida.

Kui toonaseid kirju lugeda, siis selgub, et tegelikult otsustas majandusministeerium (minister Kristen Michal, IT asekantsler Taavi Kotka) juulis 2015 ikkagi eraldada projektile veel 3,5 miljonit ja kooskõlastada edasine tegevusplaan. Samas mööndi tõesti riske projekti tähtajaks valmimise suhtes.

Postimehe käsutuses on ka SKAIS2 järelevalvenõukogu koosoleku protokoll pool aastat hilisemast ajast, mil olukord oli juba väga hapu: 7. jaanuar 2016. Sellel osalesid teiste seas nii Taavi Kotka, Marika Priske kui sotsiaalministeeriumi IT-asekantsler Ain Aaviksoo. Otsus: vaatamata suurele mahajäämusele ja vähesele kirjutatud koodi hulgale jätkati projektiga, sõlmiti Tietoga Euroopa struktuurifondide raha kasutamiseks uusi lepinguid ning taotleti raha juurde.

Selge see, et niisugune tagantjärele rusikatega vehkimine ei meeldi neile, kes protsessi jooksul paadis astusid ja nüüd kriitikat saavad.

«Mina koos Rannar Vassiljeviga astusin rongi siis, kui see ei olnud enam isegi mitte käima lükatud, vaid oli ammu teel ja pidanuks hakkama juba sihtjaama jõudma,» ütles Postimehele 2015. aasta aprillis sotsiaalministriks saanud Margus Tsahkna (IRL).

«Ju Reformierakond on mures, et skandaal SKAIS2 infotehnoloogiliste lahendustega võib mõjuda negatiivselt nende mainele, sest Taavi Rõivas oli sotsiaalminister ajal (detsembrist 2012 märtsini 2014 – toim), mil riigihanget ette valmistati ning läbi viidi, võitja pakkumine edukaks tunnistati, pandi paika protsess, kuidas arendusega edasi toimetada, ning sõlmiti kõik vastavad lepingud,» lausus Tsahkna.

Tsahkna hinnangul ei tähenda ka Reformierakonna nimekirjas sügisel Viimsi volikokku kandideeriv Taavi Kotka viimaste päevade sõnavõtud muud kui soovi toetada oma erakonda. «Just tema osales riigi IT-juhina sotsiaalministeeriumi kõrval aktiivselt hanke- ja hiljem arendusprotsessis,» sõnas Tsahkna.

Allakäiguredel ja miljoninõue arendajale

Kui aga projekti edasise käigu juurde tagasi tulla, siis tõsiselt hapuks läkski asi detsembris 2015. Nii hapuks, et üks lepingupartneritest – Icefire – paadist välja astus.

«Pakkumuse eelduseks olevad lähteandmed ning tellija vajadused on muutunud niivõrd olulises mahus, et töövõtjate poolt esitatud pakkumus ei kajasta kuidagi tegelikku olukorda SKAIS2 arendamisel,» tõi ettevõte põhjenduseks ja lahkus.

Tieto jäi üksi. Tööde valmimine aeglustus veelgi. Mullu 14. juulil sõlmis ministeerium ettevõttega uue ajakava, millega lükati osa plaanide valmimine 2018. aastasse. Pool aastat hiljem tehti veel uus ajakava ja see kokkulepe sisaldas juba ka esimest korda 180 000-eurost kahjunõuet Tietole.

Kõik see juhtus vaatamata sellele, et MKMi soovitusi järgides tehti projekti juhtimises muudatusi, mindi terviklahenduselt üle osade kaupa arendusele. Mullu suvel vahetati välja ka sotsiaalkindlustusameti juht ja selleks sai e-maksuameti loomist vedanud Egon Veermäe. Pöörduti murega ka Tieto emafirma poole. Tänavu jaanuaris alustas tööd sotsiaalministeeriumi allasutus, tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK).

Kõik need ponnistused jooksid aga liiva. Kulus veel pool aastat, suurt midagi polnud ikka valminud ja siis saadi sotsiaalministeeriumis lõpuks aru, et aeg on juhe seinast tõmmata ning töö senisel viisil lõpetada.

Ning lõpuks näitas riik ka esimest korda selgroogu.

«Kuna Tieto ei ole teostanud kompromisslepinguga kokku lepitud töid tähtajaks, rakendame leppetrahvi summas 936 212 eurot ja 94 senti,» kõlas ministeeriumi seisukoht, kui tööd enam üldse valmida ei tahtnud. Mõnevõrra tasaarveldati seda veel mitte tasutud arvetega ning leppetrahvi summaks jäi 855 452 eurot ja 94 senti.

Kõik. Jäävad vaid vaidlused selle summa ja lepingu lõpetamise üle. Sõlmitud 42 lepingust on kasutusse läinud vaid kümme. Kulutatud on sellele tohutu summa: 4,88 miljonit eurot. Lisaks 1,2 miljonit eurot teistele arendajatele, kohendamaks olemasolevat infosüsteemi SKAIS1, et tööde venimine ei hakkaks mõjutama sotsiaalväljamaksete tegemist.

Kogu protsessi on alates 2. märtsist 2015 juhtinud sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo.  2016. aasta suvel võttis juhtimise üle sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe.

-Rõõmsalt edasi 10 miljonit kulutama

Peamine on aga kindlasti see, mida on riik tellijana neli aastat väldanud käkerdamisest õppinud. Kas tellimused muutuvad täpsemaks, projektijuhtimine kvaliteetsemaks, rahajagamine kontrollitumaks, hanked väiksemaks ning ehk asutakse tõesti lõpuks ka e-teenuseid optimeerimise eesmärgil ühendama?

Vastuse neile küsimustele andis möödunud nädalal toimunud pressikonverents sotsiaalministeeriumis. Algus ei tundunud paljutõotav ja meenutas pigem sama reha otsa astumist veelgi uljama hooga: plaanitakse taas kord sõlmida SKAIS2 lõpuni arendamiseks neli aastat vältav raamleping ning summa pole seekord enam neli ega viis, vaid lausa kümme miljonit.

Kordame: kümme miljonit, et viia lõpuni projekti, mille peale on juba kulutatud ligi viis miljonit, mis pidigi olema kogusumma. Nüüd siis juba 15 miljonit samalt tellijalt ja miks mitte ka samale arendajale, kui too peaks uue hanke võitma.

Heaolusüsteemide keskuse juht Katrin Reinhold teatas aga siiski ka mõningatest uuendustest. Esiteks jagatakse uus hange tükkideks, iga arendusetapp puudutab ühte teenust – peaaegu sama, mida on aasta püütud teha koostöös Tietoga, seega mitte just väga uus lähenemine. Selleks tükeldatakse ka kogu süsteemi arhitektuur: on üldkasutatavad komponendid, integratsioonikiht, ärifunktsionaalsused, arveldusmoodul ja kasutajaliidesed – kõik see on juba veidi kardinaalsem samm.

Iga sellise osa arendamiseks loodab TEHIK saada vähemalt kaks võitjat ning  kompetentsuse tõestamiseks tuleb pakkujatel esitada proovitöö. Uue hanke võitjad peaksid selguma hiljemalt aasta lõpuks.

Võib-olla läheb tõesti teisel katsel paremini, nagu Marek Helm eile pakkus. Võib-olla läheb tulevikus üleüldse paremini.

KOMMENTAARID

Aare Lapõnin, E-riigi Akadeemia ekspert

Projekti suuruse üle ma väga ei nuriseks – suuri süsteeme ei saagi väikeste juppidena valmis teha. Ka poliitikuid on ebaõiglane süüdistada – nii sügavalt tehnilistes projektides on nad täielikult kantslerite ja asekantslerite armee meelevallas.

Kogu selles loos on pigem küsimus, kuidas nüüd edasi liikuda, kuidas saab paremini teha. Üks alternatiiv on tõepoolest väikeste juppide kaupa arendada. Mina arvan, et SKAISi puhul ei ole see lahendus.

Probleem on ju selles, et amet ei taha mitte lihtsalt tarkvara, mis kasutab tänapäevast tehnoloogiat ja automatiseerib teadaolevad kasutuslood. Tegelikult on ametile vaja platvormi, mis võimaldaks arendada IT-lahendusi aina uutele vajadustele ja seadusmuudatustele oluliselt kiiremini, kui võimaldab Eestis populaarne viis, kus kasutatakse n-ö programmeerijaid, kes teevad tellija tellimuse järgi «rätsepatööd».

Selline rätsepatöö avaliku sektori jaoks on põhimõtteliselt üldse tupiktee. Selle asemel peab otsima lahendusi, mis aitavad toetada ameti äriprotsesse n-ö konfigureerimise abil, kus uute muudatuste tegemiseks ei ole vaja programmeerijaid.

Selleks peaks kogu projekti juures kasutama spetsialiste, kellel on väga suur vastav kogemus. Kui kogu projekti edukus sõltub ainult sellest, kui hästi (mitte just väga kõrgelt tasustatud) ametnik on tellinud, siis ei saagi kunagi midagi head.

Teine aspekt on muidugi institutsionaalne. Ilmselge, et nii sotsiaalkindlustusamet kui ka sotsiaalministeerium on tellijatena läbi kukkunud. Täna on küsimus, kas neist või nende juurde tekkinud keskusest saab nüüd parem tellija.

Ma pigem kahtlen. Omal ajal maksuameti ja tolliameti IT-osakondi ühendades oligi minu motivatsiooniks just skaleerida organisatsiooni: suuremas organisatsioonis on kergem keerulisi IT tööprotsesse nii korraldada, et suudad neid professionaalselt teostada. Selles mõttes oli Marek Helmi mõte võtta endale vastutus SKAISi arenduse eest väga edumeelne, kuna EMTA organisatsioonina toimib IT-lahenduste arendamisel hästi, ning konsolideerides veel ühe funktsiooni endale, saaksid nad selle projekti eduka elluviimisega väga hästi hakkama.

Kindlasti ei tohiks nüüd selle ebaõnnestumise pärast langeda teise äärmusesse ja teha ainult väikeseid projekte. Meie avalik sektor oli ja peab jääma IT-lahenduste valdkonnas liidriks ning peab suutma tellida süsteeme, mis viivad meid tulevikku ning näitavad teed ka teistele.

Siim Sikkut, MKM-i IT-asekantsler

MKM andis juba 2015. aastal omalt poolt tagasisidet, et risk projekti ebaõnnestumiseks on kõrge. Oleme seisukohal, et realiseerunud riskide tõttu on tõesti otstarbekas senine projekt ja arendajaga koostöö lõpetada ning uuesti alustada, et vältida mittetöötava süsteemi tekkimist ja sellega kaasnevaid ebamõistlikke kulutusi.  Loodame, et osa tehtud tööd saab seejuures siiski kasutusele võtta.

MKM seisab hea riigi infosüsteemi toimimise eest. Toetame põhimõtteliselt sotsiaalkindlustuse valdkonna IT-süsteemide ja -teenuste uuendamist, seega oleme valmis Sotsiaalministeeriumiga koostööd jätkama ja SKAIS-2 restardi teekonna täpsemalt kokku leppima.

Margus Tsahkna, endine sotsiaalminister, IRL

Usutavasti mäletavad kõik Sotsiaalministeeriumi haldushala ministrid, kes Taavi Rõivase kahes valitsuses on olnud, et peaminister oli eriti huvitatud, et töövõimereformiga ning ka SKAIS2ga, mis oli  selle eelduseks, võimalikult kiirelt edasi mindaks.

See on ka mõistetav, sest tegu oli ju tema algatustega. Meenuvad tõsised vaidlused ja peaministri kriitiline olek, kui tõime äsja ministriks saanuna valitsuskabinetti ettepaneku, et töövõimereform tuleb pool aastat edasi lükata, sest sellises ajaraamistikus polnud reaalne selle rakendamine.

Selle valguses on täna kummaline kuulata Rõivase mõtet, et SKAIS2st oleks tulnud loobuda, mis oleks aastateks edasi lükanud töövõimereformi ja tekitanud eeldatavasti nõude maksta tagasi ELi toetusrahad.

Kuigi peaminister oli väga hästi kursis probleemidega SKAIS2 arendamisel (põhjalik ülevaade anti kabinetiistungil 7.mail. 2015), sellist ettepanekut talt ei tulnud. Vastupidi, sõnum oli ministritele reformiga võimalikult kiiresti edasi minna.

Tagasi üles