Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti Pank imestab: mida rahvuslik virtuaalraha paremaks muudaks?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Pank. | FOTO: Peeter Langovits

Eesti rahapoliitika peavastutaja Eesti Pank peab rahvuslikku krüptoraha väljalaskmise ideed ebaselgelt sõnastatuks ning pigem küsimusi tekitavaks.

«Estcoinide idee on huvitav, kuid väga varajases faasis idee. Lahenduse sisuliseks hindamiseks peaks estcoinide idee olema selgemalt sõnastatud,» ütles Postimehele Eesti Panga avalike suhete töötaja Viljar Rääsk.

Küsimused, mida Rääsk idee välja käinud e-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse esmasest avaldusest välja ei lugenud, on järgmised:

  • Millist probleemi ühiskonnas estcoinide kasutuselevõtt lahendaks?
  • Mis muutub Eestis ja maailmas paremaks selle turuletulekuga?

Ta arvas, et Eestis ja euroalal ainsaks seaduslikuks maksevahendiks olev euro täidab hästi kõiki raha ülesandeid, kuid inimesed ja ettevõtted soovivad, et raha liiguks kiiremini ka siis, kui saaja ja vastuvõtja ei ole samas pangas.

Ka selle probleemi lahendamiseks käib nii erasektoris kui ka euroala keskpankades töö, et tuua turule välkmaksed, millega saaks rahaülekandeid teha 10-15 sekundiga. Erasektori lahendus muutub kommertspankadele kättesaadavaks selle aasta lõpus ja keskpankade lahendus järgmise aasta lõpus.

«Samasugust konkreetse probleemi lahendamist on vaja ka estcoini puhul. Lahenduse juures on kindlasti oluline Eesti ühiskonna kui terviku huvides läbi mõelda, et uus lahendus ei soodustaks rahapesu ja muud illegaalset tegevust. Keskpangana oleme valmis selles diskussioonis osalema,» lisas Rääsk.

Finantsinpkektsiooni juht Kilvar Kessler ütles eile Postimehele, et idee autoreil tuleks vastata küsimusele, kas tegu oleks seadusliku maksevahendi ja selle emiteerimisega, võlainstrumentide emiteerimise või muu instrumendi emiteerimisega, millega kaasatakse kapitali ühe või teise projekti finantseerimiseks.

Esimese puhul väärib Kessleri sõnul märkimist, et Eestis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks euro ning sellega seonduvaid küsimusi otsustab Euroopa Keskpank – nagu on liikmesriigid ELi aluslepingutes kokku leppinud.

«Kahe viimase puhul tuleb mõista, kas sellisele emiteerimisele kohalduksid väärtpaberite avaliku pakkumise nõuded. See sõltub instrumendi ja pakkumise faktilistest ja õiguslikest asjaoludest, milliseid ei ole praeguses faasis teada,» lisas ta.

Tagasi üles