Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Terviseminister Ossinovski: Eesti mees on üks suur probleem

97
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Eestis on aktsiiside osakaal Euroopa suurim ja rahval vara kõige vähem
  • Kõrgharidus kõigile kohustuslikuks
  • Kõigile residentidele automaatne tervisekindlustus
  • Eestlastele pole vaja õpetada enam, kuidas naela lauda lüüa
Jevgeni Ossinovski | FOTO: Aivar Pau

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski hinnangul on Eesti ühiskonnal suur probleem töökohti täita kvaliteetsete oskustega inimestega ning üks suuremaid takistusi  - näiteks võõrtöölistesse suhtumise osas - on seejuures nähtus nimega Eesti mees.

«Eesti tööjõu kvaliteet on üsna nukker – üle 30 protsendi on selliseid töötajaid, kellel pole ka kutseharidust. Lisandub suur hulk inimesi vanuses 50–60 aastat, kellel on kvalifikatsioon olemas, aga see on nii vana, et sellega pole täna enam midagi peale hakata. Ainus võimalus on neid töötamise ajal ümber õpetada või tuua Eestisse inimesi juurde,» ütles minister tänasel kohtumisel Eesti startup-ettevõtjatega.

Eesti naised on Ossinovski hinnangul tööhõive üldnumbrites vaeghõivatud ning seda peamiselt ühiskondlike ja peresiseste hoiakute tõttu hoolduskohustuse kontekstis. Suuremad probleemid valitsevad aga mujal – Eesti meestes ja nende suhtumises võõrtööjõudu.

«Oleme uurinud, et probleem on suurem 35+ inimestega laias laastus. Eriti suur on probleem 35+ meestega. Eesti meestega on üldse üks suur probleem ja see on väga mitmemõõteline. Professor  Lauristin (Marju - toim) on näiteks öelnud, et need on inimesed, kes loevad konkurentsitult kõige vähem raamatuid. Aga on ka palju muid muresid, mis kaasnevad näiteks staatuse kaotuse ja mitmete muude ängidega, mis omakorda peegelduvad alkoholi kuritarvitamises ja paljus muus,» sõnas minister Ossinovski.

Mis puudutab tööjõuvajaduse katmist välistööjõuga, siis Ossinovski andmeil sisseränne Eestisse toimub üha kasvavas tempos, kuid ühiskonna vastuvõtt selle suhtes on selgelt piiratud.

Eestisse tuleb juurde 50 000 välismaalast

«Ainuüksi tänase sisserändepoliitika juures tuleb järgneva 10 aastaga Eestisse juurde 50 000 välismaalast,» ütles ta. «Selge on see, et riiklik propaganda meelsuse muutumiseks ei tööta. Kanepi valla inimesed ei saa aru, et pealinnas on töötajaid puudu, kuna neil on töökohti puudu.»

Ossinovski sõnul on suur probleem see, et suur hulk inimesi jääb tehnoloogia kiire arenemise perioodil rongist maha ja kui sellele piisavalt head ühiskondlikku maandumist ei tehta, siis on sellel toksilised probleemid poliitikale. Lõpptulemusena hakkab see tehnoloogia arengut pidurdama – tekib tõrksus masinate vastu.

Taxify üks asutaja Martin Villig märkis, et alati on teatud hulk inimesi, kes on oma arengus kaugele jõudunud ja neid ümber õpetada on väga raske. Ta viitas enda ettevõtte kogemusele, et palju lihtsam oli sõidujagajateks tuua uusi inimesi, kui tugineda vanadele autojuhtidele.

«Samas inimesed elavad üha kaugem ja kauem ning nende inimestega peab ka midagi tegema. Tuleks leida tasakaal, et uus põlvkond saaks oma elu elada ja et vanemad inimesed saaksid ka hakkama,» märkis Villig. «Oma juhtide seas näeme, et vanemate juhtide osakaal on ka taas kasvama hakanud. Ja ka umbes kolmandik juhtidest Tallinnas on naised, varem oli see kindlasti alla 10 protsendi.»

Sotsid suruvad varamaksu

Ministri tänastest sõnavõttudest koorus välja selge suund – sotsiaaldemokraatide hinnangul tuleks tööga seotud maksude alandamiseks panna maksma enam need, kellel on kogunenud vara.

Ministri sõnul on Eesti lasknud 20 aastat maksukoormust kanda inimestel oma tööga, selle asemel, et maksustada vara. Samas oleme ka vara suuruse osas Euroopas konkurentsitult viimasel kohal.

«Üks vara, mida meil kindlasti on, on maa. Kui meil oleks näiteks maamaksu või kinnisvaramaksu osakaal SKTst OECD keskmisel tasemel, siis tooks see kohe 200 miljonit riigieelarvesse,» ütles ta. «See on valikute küsimus, kas ühiskonda võiksid hakata panustama rohkem need, kes on suutnud koguda teatud hulga vara ja langetada sellega töötavate inimeste maksukoormust.»

Kõigile ravikindlustus

Ossinovski märkis ka, et toetab jätkuvalt kõigile inimestele ravikindlustuse andmist, kuigi see võib tekitada probleeme sotsiaalmaksu tasumisel.

«Kirjalike lepingute pealsurumine Uberi ja Taxify juhtidele on pigem vale suund, oluline on hoopis nende juhtide ligipääs sotsiaalkaitsele,» ütles Ossinovski sõidujagamislahenduste näitel.

Eestis on praegu töösuhted vormistatud töölepingute või võlaõiguslike lepingutega. Need omakorda on töölepingulist laadi, mis sõlmitakse selleks, et pääseda mööda töölepingulistest piirangutest. Lisaks on meil 40-tunnine töönädal ning mingisugust paindlikkust selles seadused ette ei näe. Näiteks on välistatud, et mõnel nädalal võiks töötaja kokkuleppel tööandjaga töötada 60 ja teisel 20 tundi.

«See peaks olema aga OK, kuna seda tehakse niikuinii – küsimus on vaid selles, kas seadus seda võimaldab. Järelevalvet selle üle teha pole mingit mõtet,» sõnas minister. «Minu seisukoht on, et arvestades tänast seisu, kus meil on 22 erinevat alust ravikindlustuse saamiseks, näitab see ilmselgelt seda, et meie tänane loogika oma olemuselt ei toimi. See on jabur. Minu arvates võiks olla ravikindlustuse kaitse kõikidele residentidele automaatselt tagatud.

Tänasel kohtumisel selgus veel, et aktsiiside osakaalult riigieelarves on Euroopas esikohal Bulgaaria, kuid Eesti võib olla juba selles aspektis möödunud. Samuti tõi minister päevakorda teema muuta kõrgharidus kohustuslikuks. Ta arvas, et eestlastele pole vaja enam õpetada kutsekoolides naelte lauda tagumist – eestlane ei peaks tegema rutiinset tööd, selleks on masinad.

Tagasi üles