B nagu Bentley Continental

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bentley Continental GT.
Bentley Continental GT. Foto: Bentley

Loodetavasti on igaveseks möödas ajad, mil kaks Briti tippautomarki vaid embleemide võrra erinesid. Nüüd läheb kumbki oma teed - ja ehk polegi paha, et ühel juhul näitab suunda BMW ja teisel Volkswagen. Igatahes on tiivulist B-d kandvad autod Eestis müügil, esindajaks Auto 100. Tallinnas, muidugi.



James Bond sõidab Aston Martiniga? Jama jutt. Ärge kõike kinos näidatavat kohe tõe pähe võtke. Kinolinale tuuakse igasugu asju. Alates mäesuurusest gorillast kuni kõiki reisijaid endasse imeva auguni lennukikeres, kirjutab

Auto Bild Eesti.

Ian Flemingi loodud superagent on teadaolevalt Aston Martinit kasutanud vaid ühel korral - «Goldfingeris», kui tal läks korraks tarvis sobivat teenistussõidukit MI6 autopargist. Ta oma auto kandis ninal tiibadega B-tähte... Kuid vaadakem, kuidas kõik oli ja mis kuulsast margist nüüdseks saanud on.

Bondi ainus hobi oli ta auto, üks viimastest 4,5-liitristest Amherst Villiersi kompressoriga varustatud Bentleydest. Bond ostis ta peaaegu uuena 1933. aastal ja hoidis hoolega sõja eest varjul. ... Bond sõitis temaga kiiresti ja hästi ja peaaegu sensuaalset rõõmu tundes. («Casino Royale», 1953)

Bondil oli Inglismaa egoistlikem auto. Mark II Continental Bentley, kelle keegi rikas idioot oli Great West Roadil ümber telefoniposti keeranud. Bond ostis jäänused 1500 naela eest, Rolls venitas raami sirgeks ja pani autole uue südame - Mark VI mootori surveastmega 9,5. Seejärel läks Bond Mullineri jutule, kaasas pool oma varandusest - kolm tuhat naela.

Keremeistrid lõikasid kitsakabiinilise sportsedaani raamilt maha ja asendasid elegantse, üpris lihtsajoonelise kaheistmelise, elektriliselt avatava katusega kerega. Kaks käetugedega korvistet kaeti musta nahaga. Ülejäänud osa tömbist sabast võttis enda alla nugateravaks koonduv ja tegelikult suhteliselt inetu pakiruum.

Auto värviti lahingulaeva-halliks - matiks, mitte läikivaks - ja sõitjateruum polsterdati musta kitsenahaga. Auto sõitis nagu lind ja nagu mürsk ning Bond armastas teda rohkem kui kõiki parajasti tema elus viibivaid naisi ühte kehasse paigutatuna - kui niisugune asi olnuks üldse võimalik. («Thunderball», 1961)

Uue Continentali-seeria esiklaps, Continental GT Coupé, astus luksusautode lavale enam kui viie aasta eest, kuid mõjub ikka värskena. Tõeline GT ehk suurturismiauto, on ta inspiratsiooni ammutanud 1950. aastate alguse Continentalist, jäädes eelkäijast graatsilisuses ehk pisut maha, kuid mõjudes seda musklilisemana.

Ligi viie meetri pikkune sõiduk mõjub tegelikust väiksemanagi, kuid ei jäta mingit kahtlust: siin sõidetakse kiiresti.

Et VIPid mõnikord teisi VIPe vedama peavad ja viimastel läbi kaunis kitsa pilu tagaistmele ronimine veidi ebaväärikas võiks olla, kuulub Continentali mudeliseeriasse ka neljakohaline sedaan Flying Spur. (Räägitakse ka viiendast istekohast, aga ... no kuulge. 

Sellise auto puhul!) Sedaan seisab ratastel ikka pisut kohmakamalt kui kupee, see-eest lisavad 32 sentimeetri võrra kasvanud telgede vahe ja ligi pool meetrit suurenenud kogupikkus «lendavale kannusele» vastava portsu väärikust.

«Kihvt auto,» kommenteeris lasketiiru ülem. "Pole kunagi Continentalil sellist keret näinud. Tellimustöö?»

«Jah. Sportsedaanid on ausalt öeldes ikka vaid kahekohalised. Ning mahutavad neetult vähe pagasit. Nii ma läksin Mullineri jutule ja lasin neil teha päris kaheistmelise, kuid vägeva pakiruumiga. Egoisti auto, ma kardan. Kuid - head õhtut! Ja tänud veel kord.»

Väljalasketorud möiratasid elutervelt ja tagarattad sülitasid korraks kruusa. («The Living Daylights», 1966)

Hoolimata Rolls-Royce'i tungivatest hoiatustest oli ta lasknud oma tuttaval autoeksperdil salateenistuse tehnikaosakonnast paigaldada elektromagnetsiduriga lülitatava Arnotti kompressori. Rolls-Royce väitis, et raamlaagrid ei pea lisakoormusele vastu ja - kui Bond oli oma teo neile üles tunnistanud - loobus vabandust paludes, kuid kindlalt igasuguse garantii andmisest mootorile, öeldes oma moonutatud lapsest sellega lahti.(«On Her Majesty's Secret Service», 1963)

Volkswagen andis uuele Continentalile vägevaima tema käsutuses olevatest südametest - 12-silindrilise W-paigutusega mootori. (Ja ärgem irisegem nüüd, et sama jõuallikas ka Phaetoni kapoti alla on sobinud.)

Kaks turbolaadurit tõstavad kuueliitrise jõuallika tippvõimsuse märkimisväärse 560 hobujõuni ning 650-njuutonmeetrine pöördemoment on saadaval diislilikust 1600 pöördest alates. Võib arvata, et selline jõumasin suudaks käigukastitagi hakkama saada, ent kuuekäiguline «automaat» tagab kahtlemata veel dünaamilisema edasiliikumise.

Isegi oma koormat kandma pidav sedaan vajab sajani jõudmiseks vaid veidi üle viie sekundi. Ja et hurmavast jõust midagi raisku ei läheks, kantakse see teele läbi kõigi rataste. Niisiis on võimsust «piisavalt», nagu teatasid Rolls ja Bentley vanadel headel aegadel, kui Agatha Christie romaani pealkirjaks veel «Kümme väikest neegrit» võis olla. Ei ole piisavalt? Palun, siin on teile erimudel Speed ja 610 hobujõudu.

«Ta sõitis kiiresti, kuid turvaliselt, kaheksakümne ja üheksakümne vahel, lülitanud sisse autopiloodi, mis on ehitatud iga võidusõiduvõimelise juhi kehasse, ning tema aju oli täielikult hõivatud salateenistusest errumineku palve koostamisega....

Kui miski elus James Bondi üldse tõeliselt erutas, tulevahetus muidugi välja arvatud, siis just kena tüdruku möödasõit suurel kiirusel, ja tema kogemus ütles, et kiiresti sõitvad tüdrukud olid alati kenad - ja erutavad....

Ja siis olidki nad munakividega sillutatud S-kurvis ning Bond pidi pidurdama, vaadates kadedalt, kuidas neiu Lancia de Dioni tagasild rattad ebatasase pinna külge kleepis, kui tema auto jäik sild samas hüppas ja libises, pannes juhi rooliga maadlema.» («On Her Majesty's Secret Service», 1963)

Vedrustuse üle võib Continental uhke olla. Õhkvedrud ning teeoludega adapteeruvad amortisaatorid summutavad kõik konarused suveräänselt. Muidugi pole Continental mingi Lotus, kardirajal tunneks ta end veidi ebamugavalt. Eriti Flying Spur, mille suurem pikkus ja mass end selgelt tunda annavad.

Tegemist on ikka vana hea suurturismiautoga, mis laseb teil päevaga pool Euroopat neelata ning õhtul ikka veel erksana rooli tagant väljuda. Kuid vana tõde, et head asja annab alati veel pisut paremaks teha, näitab Speed. Erksam rool ja käigukast, rohkem trammis veermik - ja 60 lisahobujõudu ongi saanud väärilise partneri. Nüüdsest ka sedaankeres - Continental Flying Spur Speed maksab kõigest 3,2 miljonit.

Mis laseb muidugi arvata, et kabiinikujundusele ja materjalide kvaliteedile midagi ette heita pole. Ega olegi... Ja üldse, kui ABE artikli tavapäraseid plussi- ja miinusekaste täitma hakata, siis viimasesse ei teki midagi. Hind? Ei, isegi see mitte. Hea asi ei saa teatavasti odav olla.

Ning ärgem unustagem nime. Eks näita Bentley staatust seegi, kellelt ta armatuurlauda kella tellib.

Ah jah, lõpetuseks. Selgub, et nohu võtab väga hästi ära sõit Continental GTC-kabrioletis 150-kilomeetrise tunnikiirusega. Avatud katusega, mõistagi. Neljateist kraadi juures.

Tehnilised andmed
Bentley Continental GT Bentley   /  Continental
 Flying Spur
Uksi/kohti 1/2     /      4/4-5
Mootor W12, otto, turbo
Töömaht cm3 5998
Võimsus hj (kW) @p/min 560 (412) @ 6100
Pöördemoment Nm @ p/min 650 @ 1600
Käigukast 6-käiguline automaat
Jõuülekanne nelikvedu
Rehvimõõt 275/40 R 19
Telgede vahe mm 2745 /  3065
Pikkus/laius/kõrgus mm 4845/1965/1390   /   5290/1976/1475
Pakiruum l 370 /  475
Kütusepaak l 90
Tühimass/kandevõime kg 5 62/83  /  2475/465 kg
Tippkiirus km/h 318 / 312
Aeg 0-100 km/h s 4,8  /  5,2
Keskmine kütusekulu l/100 km 16,6 / 16,6
CO2 pääst g/100 km 396    /    396
Tehniline garantii 3 aastat
Roostegarantii 3 aastat
Hooldusvälp 16 000 km/1 aasta
Kindlustuskulu aastas kr 109 267    /   105 209
Hind kr 2 856 224    /    2 828 530

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles