Eesti Biokeskuse vanemteaduri, inimese põlvnemist uuriva Mait Metspalu sõnul on superarvuti võimaldanud tal töötempot kümme korda kiirendada.
Superarvuti muutis geeniuurija töö kümme korda kiiremaks
26. jaanuar 2009, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse arvutifarmis tööle hakanud Eesti ühe võimsama superarvuti saab Metspalu panna korraga lahendama 70 ülesannet, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Varem üritas ta sama tööd teha bioinformaatikute juures, kus samade arvutustega nägid korraga vaeva kuus arvutit.
Metspalu uurimisvaldkond on inimeste põlvnemine ning arvuti jaotab alleelisageduste erinevuste alusel analüüsitavad andmed eri rühmadesse, mille põhjal võib öelda, millisest maailma piirkonnast on keegi pärit.
Tulemuste abil on võimalik teada saada, kuidas inimesed tuhandeid aastaid tagasi erinevatesse piirkondadesse elama asusid.
Tartu Ülikooli arvutuskeskuses asuv superarvuti, mida Metspalu ühena esimestest kasutab, koosneb 42 arvutusserverist, juhtmasinast ja salvestusseadmest. Lisaks geeniuurijatele avab võimas arvuti uued võimalused ka arvutuskeemias, astronoomias ja materjaliteaduses. Arvutifarm on avatud kasutamiseks kõigile Tartu Ülikooli teadusgruppidele ning teiste Eesti teadusasutuste teadlastele.
Tartu Ülikooli infotehnoloogia peaspetsialist Lauri Anton ütles, et kuigi sõna arvutifarm tekitab ettekujutuse majatäiest arvutitest, siis tegelikult mahub selline superarvuti vabalt ära ühele ruutmeetrile ja arvutikuhi kõrgub kahe meetrini. «Nagu riidekapp,» ütles ta.