Liiklusrikkujate edetabelit juhib Chrysler

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiklusrikkujate edetabel 2010. Suurema pildi nägemiseks tuleb klikkida luubile pildi ülaosas.
Liiklusrikkujate edetabel 2010. Suurema pildi nägemiseks tuleb klikkida luubile pildi ülaosas. Foto: Graafika: Laura Kangur

Kui tavaliselt arvatakse, et liiklusrikkujate edetabeli eesotsas peaks seisma automark BMW, siis tegelikult pannakse Eestis tuhande auto kohta kõige rohkem liiklusrikkumisi toime hoopis Chrysleriga.

Politsei- ja piirivalveameti analüüsi järgi, milles võeti arvesse 2010. aastal politsei poolt menetletud liiklusrikkumisi, pandi 1000 auto kohta kõige rohkem liiklusrikkumisi toime Chrysleriga – 102,7.

Paljukirutud BMW jäi aga viiendaks. Tuhande BMW kohta tehakse 69,3 liiklusrikkumist. Ligi poole parema tulemuse saavutas Opel, millega tehakse 33,1 rikkumist.

«Ilmselt on põhjus selles, et Chrysler on keskmisest kallim auto kui Opel ja neid on oluliselt vähem,» pakkus siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. «Ju siis inimesed, kes on ostnud endale Chrysleri on keskmisest jõukamad, edukamad ja püüavad keskmisest kiiremini teise kohta jõuda, et veel edukamad olla.»

Koort tunnistas, et tema jaoks on tulemused tegelikult väga üllatavad.

«Ma poleks ausalt öeldes seda uskunud,» sõnas asekantsler. «Väga pikalt oli sel positsioonil BMW. Alles hiljaaegu vahetas ta Chrysleriga kohad.»

82,6 rikkumisega pälvis teise koha Volvo. Kui Volvo võib paljudele seostuda rahuliku pereautona, siis Koorti sõnul võib see nii olla põhjamaades, aga tundub, et mitte meil.

Samas ei saa tulemusi võtta lõpliku tõena.

«Mida väiksem on statistilise hõlmatuse ulatus ehk mida vähem autosid on, seda suurema protsendi annab üks rikkumine,» seletas Koort. «Selles mõttes tuleb andmetesse suhtuda teatava reservatsiooniga.»

Koort selgitas, et kuigi Chrysleri juhtide seas on keskmiselt rohkem rikkujaid, ei tähenda see, et absoluutarv oleks teistest suurem.

Antud statistikasse lähevad kõik liiklusrikkumised, mida on politsei menetlenud. Näiteks kiiruseületamine, joobes juhtimine, liiklusõnnetused jne. Selliseid analüüse teeb politsei- ja piirivalveamet iga 2-3 aasta tagant.

Kui vaadata Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistikat, on tulemused teistsugused, kuna nende puhul on arvestatud kindlustusjuhtumite arvu 100 pidevalt kindlustatud sõiduki kohta. Teisisõnu ei lähe sinna statistikasse näiteks kiiruseületamised ega purjus peaga sõitmine, kui sellega ei kaasne kindlustusjuhtumit.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustati 2010. aastal liiklusõnnetusi kõige rohkem Mercedes-Benzi ja BMWga – mõlemal 7,8 juhtumit saja sõiduki kohta. Chrysler jääb oma 5,9 juhtumiga alles 12. kohale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles