Selle aasta esimesel kolmel kuul kerkis digitelevisiooni vaatavate perede arv 182 000-ni, kasvades kolme kuuga ligi 35 000 kodu võrra.
Digitelevisiooni vaatab 180 000 peret
26. aprill 2009, 11:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringufirma TNS Emor värske digi-tv seireuuringu kohaselt vaatas ligi 45 000 peret digilevi ehk õhu kaudu levivat digitaaltelevisiooni, kusjuures ligi veerand neist olid tasuta digilevi kliendid.
Ülejäänud digikodud jagunevad kaabelvõrgu kaudu leviva digi-tv, IP-põhise televisiooni ning satelliittelevisiooni vahel. Uuringu kohaselt on digilevi populaarsuselt teine digi-tv vaatamise viis just maapiirkondades.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Pihel sõnul on digileviga liituda kavatsevate kodude hulk võrreldes mullu viimase kvartaliga kasvanud üle kolme korra 32 000-ni.
Aeg muretseda digiboks
«Sellegipoolest vaatab ligi 118 000 peret veel õhu kaudu levivat vana ja oma aja ära elanud analoogtelevisiooni, mis veidi rohkem kui aasta pärast Eestis välja lülitatakse,» nentis Pihel.
Ta soovitas juba sel suvel soojade ilmade saabudes digiboks hankida ning kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digilevi vastuvõtmiseks või on vaja teha väikeseid kohendustöid. «Nii hoitakse ära see, et järgmisel suvel digipöörde lõpus kaob kodumaiste telekanalite pilt ootamatult teleriekraanilt,» lisas ta.
Selle aasta alguses oli kõige enam õhu kaudu leviva analoogtelevisiooni vaatajaid Lõuna-Eestis ja Tartu ümbruses.
Lõuna-Eesti vaatas telepilti analoogformaadis tavalise katuseantenniga 30 000 ning Tartu piirkonnas 24 000 kodu, mis moodustab mõlema piirkonna leibkondadest ligi veerandi.
Kõige rohkem võetakse analoogformaadis telepilti vastu maa-asulates (70 000 peret), omaette majades või ridaelamutes (60 000 peret) ning pensionäriperedes (52 000 peret). Suurem osa analoog-tv vaatajatest on keskmise sissetulekuga, teenides kuus 3501-5000 krooni pereliikme kohta (51 000 peret).
Digi-tv seireuuringu viis läbi uuringufirma TNS Emor, küsitledes selleks 2009. aasta 1. kvartalis 1520 inimest üle Eesti.
Digilevi on õhu kaudu leviv ning tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti territooriumi nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai.
Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused.
Kui analoogformaadis levib õhu kaudu kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 7 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11, TV6 ja TV4. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.
Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, telerit välja vahetada ei ole vaja.
Digiboks ühendatakse vastavalt seadme kasutusjuhendile antennikaabli ja teleri vahele. Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobivad seadmed on varustatud Digilevi märkidega, et neid oleks lihtne üles leida. Kui müüdaval seadmel see märk puudub, ei pruugi see Eesti telekanalite digitaalseks vastuvõtuks sobida.
Digibokse ja digitelereid saab osta või rentida elektroonikapoodidest või teenusepakkujate esindustest.
Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb järgmise aasta 1. juulil, kui õhu kaudu leviv analoogtelevisioon välja lülitatakse.
Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta. Lisainfot ja nõu digilevi kohta saab veebilehelt www.digilevi.ee või abitelefonilt 17101.
Digi-tv klientide arv kasvas 2008. aastal 43 protsenti ning ka selle aasta esimesel kvartalil jätkas klientide arv kasvamist, rääkis Elion Ettevõtted ASi pressiesindaja Lilian Viirma Postimees.ee'le.
Elion on suurim digitaaltelevisiooni pakkuja Eestis ning on kolme aastaga kujunenud turul suuruselt teiseks televisiooniteenuse pakkujaks.
Elioni tehnoloogiadirektori Kalev Reiljani sõnul veedab Eesti elanik iga päev teleri ees keskmiselt neli tundi ning digi-tv muudab oluliselt seda, kuidas need tunnid veedetakse.
«Selle asemel, et jälgida etteantud programmi, kasutavad inimesed üha enam internetipõhise televisiooni lisateenuseid nagu videolaenutus, mängud ning üsna pea ka ajanihkega saadete vaatamine jms,» selgitas Reiljan.
Digi-tv kiiret kasvu võimaldasid mahukad investeeringud digi-tv ja interneti
püsiühenduste kättesaadavuse suurendamiseks, võrgu arendamiseks ja teenuste kvaliteedi parandamiseks. Elion investeeris eelmisel aastal kokku 423 miljoni krooni.
Alates 2008. aasta septembrist on Elioni digi-tv-d kõiki võimalik kasutada ka venekeelsena, oktoobris laiendas Elion digi-tv kanalitevalikut, tõestes põhipakettide kanalite arvu 50-ni, detsembris lisandusid ajaviitemängud.
Järgmise digi-tv arendusena on turule tulemas minuTV lahendus ning salvestav digiboks.