Vesinikust ei saa autokütusena asja
2008. aastal eraldas USA energeetikaministeerium kütuseelementide arendamisele 200 miljonit dollarit, sel aastal aga kõigest 70 miljonit. Siia hulka kuuluvad kõikvõimalikud kütuseelemendid, mitte ainult transpordivahendites kasutatavad, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Ka suuremad autotootjad on vesinikuautode arendamisele mõeldud summasid koomale tõmmanud keskendudes enam hübriidautodele. Lisaks on viimasel ajal üha suuremat tähelepanu pälvinud elektriautod.
Vesinikul on kütusena mitmeid eeliseid, aga samuti olulisi puudusi. Vesiniku ja hapniku ühinemisreaktsiooni saadusena tekib puhas vesi, mis ei saasta keskkonda. Samas on kütuseelemendid kallid ning puuduvad tanklad vesinikuautode jaoks. Vesinikku on külluses, aga mitte puhtal kujul.
Vesiniku saamiseks tuleb teda eraldada näiteks veest, aga see on energiamahukas, mistõttu suureneks autode üleviimisel vesinikule maailma elektritarbimine väga olulisel määral. Kui enamus elektrit toodetakse endiselt fossiilsetest kütustest, muutub vesiniku kasutamine täiesti mõttetuks, sest selle pea ainus positiivne külg on, et vesiniku põletamine ei tekita saastegaase.
Tulevik näitab, kas vesinikul on kohta autode kütusepaakides, kuid praegu näib maailm liikuvat pigem elektriautode suunas.