Siiani pole esinenud ühtegi suuremat mobiiltelefonide viiruste puhangut. Põhjus on lihtne: erinevalt arvutitest ei ole mobiiltelefonidel ühte domineerivat operatsioonisüsteemi.
Teadlased hoiatavad mobiiliviiruste eest
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
22. mai 2009, 11:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Science mobiiliviiruste ohtudest kirjurtanud Albert-Laszlo Barabasi sõnul võiksid tekkida aga suured probleemid, kui kõik mobiiltelefonid kasutaksid ühist operatsioonisüsteemi, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Samal teemal võrguajakirjale LiveScience kommentaari andnud Marta Gonzalez lisas: «Kui üks operatsioonisüsteem muutub üldlevinuks, võime näha suuri viiruspuhanguid, sest mobiiliviirustel on levimiseks kaks mehhanismi: Bluetooth-viirused saavad nakatada kõiki 10-30 meetri raadiuses asuvaid telefone, millel Bluetooth aktiveeritud on, MMS-viirused saavad levida aga sarnaselt arvutiviirustele, kasutades seadme aadressiraamatut. Muidugi võivad tekkida ka hübriidviirused, mis levivad mõlemat teed pidi ja on eriti ohtlikud.»
Gonzalez osales uuringu tegemisel, milles vaadeldi inimeste mobiilikasutamise mustreid ning nende andmete põhjal loodi ennustamist võimaldav mudel. Mudelit kasutasid teadlased selleks, et simuleerida Bluetooth-viiruse leviku stsenaarium. Tulemustest selgus, et mõne aja jooksul nakataks selline viirus kõik vastuvõtlikud seadmed.
Lootust siiski on: mudeli järgi oleks viiruse levik aeglane ning sõltuks inimeste käitumismustritest. Seega peaks olema piisavalt aega, et arendada välja viirusevastane tarkvara ning kõige hullemat vältida.