IBM loob inimese moodi mõtlevat arvutit
13. august 2013, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutid muutuvad üha nutikamaks ja ilmselt ei ole enam väga kaugel inimese kombel mõtlevad süsteemid. Maailma juhtivaid IT-firmasid IBM on võtnud eesmärgiks luua kognitiivselt ehk tunnetuslikult mõtlevaid süsteeme, mis oskaksid inimestega paremini suhelda.
Kognitiivseid arvutisüsteeme saab õpetada, kasutades selleks tehisintellekti ja algoritme. Sellised süsteemid mõistavad enda ümbrust ja olukordi ning käituvad vastavalt sellele. Sisuliselt töötaks kognitiivne arvutisüsteem sarnaselt inimese ajuga.
See erineb põhimõtteliselt arvutitest, mida oleme aastakümneid kasutanud. Tänapäeva arvutisüsteemid on eelprogrammeeritud töötama ja lahendama ülesandeid mingil kindlal moel, nad ei saa arvestada pidevalt toimuvaid muutusi, mis võivad töö eesmärki mõjutada. Kuigi arvutite töövõimsus on kasvanud mitu tuhat korda ja arvutid on võimelised välgukiirusel töötlema suuri andmehulki, teeb just kognitiivne mõtlemine inimese ajust endiselt võimsaima arvuti siin planeedil.
IBMi insenerid on veendunud, et lähiajal astume arvutimaailmas uude ajajärku, kus hakkavad rolli mängima inimese moodi mõtlevad süsteemid. Vajadus selliste süsteemide järele ei tulene ainult soovist, et meie arvutid paremini töötaks, vaid tõsiasjast, et elame ülisuurte andmemassiivide ajastul, kus iga sekund toodetakse juurde suur kogus andmeid, mida on vaja töödelda.
Praegused eelprogrammeeritud süsteemid ei suuda enam pakkuda piisavalt paindlikkust ega võimsust, et mitu korda kasvavate andmemahtudega hakkama saada. Kognitiivne mõtlemine pole IBMi jaoks täiesti uus valdkond. Juba kaks aastat tagasi esines IBMi loodud superarvuti telesaates «Jepopardy» (meil «Kuldvillak») ja alistas viktoriinis kaks vastast. Nüüd töötab ettevõte järgmise põlvkonna kognitiivsete arvutisüsteemide kallal, mille üks koostisosadest on inimese aju sarnased kümned miljonid närvirakud. Selliste süsteemide kasutusvaldkond on tohutu.
Neist süsteemidest võib suur abi olla näiteks meditsiinis. Inimese silm näeb ühes ööpäevas keskmiselt umbes ühe terabaidi jagu informatsiooni. Et luua vaegnägijatele arvutitega varustatud prille, mis aitaks ümbritsevas paremini orienteeruda, on vaja töödelda läbi väga suurel hulgal andmeid ja seda väga kiiresti.
Sellistes olukordades oleks kognitiivselt mõtlev süsteem ülivajalik. Samuti on IBMi arendatavatest süsteemides kasu ärivaldkonnas, kuid nendest oleks abi ka inimeste igapäevastes töödes ja tegemistes.