Eesti ülikiire internetivõrgu ehitus algab kevadel

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lairiba Arendamise SA asutamine selle aasta augustis.
Lairiba Arendamise SA asutamine selle aasta augustis. Foto: Priit Simson.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juhi Olav Harjo kinnitusel algab tervet Eestit katva uue põlvkonna andmesidevõrgu ehitus järgmise aasta kevadel.


Teadupärast on sihtasutuse eesmärgiks ehitada igasse Eesti paika ulatuv fiiberoptiliste kaablite võrk, mis võimaldab aastal 2015 kõikidel kodudel, ettevõtetel ja asutustel juurdepääsu kiirele, kuni 100 Mbit/s lairibavõrgule.



Harjo sõnul käivad juba praegu mitmed tehnilised eeltööd, mis seotud EstWin'i nime kandva projekti käivitamisega. Samas seisavad olulisemad tegevused ees järgmise aasta alguses, olles muuhulgas seotud ka projekti finantseerimisega.



Raha järgmise aasta tegevusteks taotletakse läbi erinevate Euroopa struktuurifondide.



Esimesed hanked uue lairibavõru ehitajate leidmiseks on kavas välja kuulutada jaanuaris ning Harjo hinnangul võiks reaalne ehitustöö alata kevadel.



Kuigi veel pole ehitushangete täpsed tingimusi lukku löödud, on lairiba arendamise sihtasutuse huvi see, et ehitusöid viiksid läbi just Eesti ettevõtted.



Euroopa struktuurfondidest loodetakse järgmiseks aastaks EstWin projekti tarvis kaasata 350 miljonit krooni.



Olev Harjo hinnangul kuulub Eesti oma uue põlvkonna andmesidevõrgu arendamisega ses vallas Euroopa Liidu riikide seas kindlalt esirinda.



Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk, teises etapis ehitavad operaatorid juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks nüüdisaegseid tehnoloogiaid.



Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamiseks plaanitakse katta 1,5 miljardi krooni ulatuses Euroopa erinevatest struktuurifondidest.




Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles