Katse: vaid veerand müüdavatest teleritest on tulevikukindlad

Rootsi kommertskanalid tõstavad reklaamiaja hinda. Foto: Mihkel Maripuu

Tehnoloogiaajakirjaniku ning arvutiklubi Kiip eestvedaja Ando Urbase poolt läbi viidud uuringust selgus, et vaid veerand müüdavatest teleritest on tulevikukindlad ehk varustatud vajalike liideste ja tehnoloogiatega selleks, et ka aastate pärast see muretult teiste seadmetega ühilduks.

Arvutiklubi Kiip tehtud poeuuringust selgus, et vaid neljandik müügisaalides väljasolevatest teleritest toetab

koduvõrgu (

DLNA) standardit - tehnoloogiat, mis vahendab kodus kasutatavate eri seadmete vahel videopilti, heli ja fotosid. Teiseks ei toeta ka paljud DLNA logoga varustatud televiisorid uut tehnoloogiat piisavalt heal tasemel.

Parimaks Eestis müügil olevaks teiste koduseadmetega ühilduvaks teleriks valiti Samsungi seitsmenda seeria telerid, teiseks jäi Philipsi 8000 seeria teler.

«Meie soov on tulevikutrendidele tähelepanu pöörata, et inimesed ei ostaks täna endale 10 000 - 20 000 krooniseid ilma DLNA toeta telereid, mis on juba aasta või paari pärast tehnoloogiliselt vananenud,» selgitas testi tagamaid Ando Urbas.

«Kui neli-viis aastat tagasi oli trend kõik kodus arvutiga ühendada, siis nüüd on olukord vastupidine - koduseadmed on saanud piisavalt targaks, et omavahel otse suhelda,» lisas Urbas.

Hindamisel kasutati DLNA toega Synology DS209+II serverit, kuhu oli salvestatud hulk erinevas vormingud videofaile, muusikat ja eri suuruses fotosid. Ühendades kordamööda eri telerid serveriga selgus, kui hästi või halvasti üks või teine nendest serveris peituvate meediafailidega toime tuli.

«Oht vana tehnikat osta on suur, sest keskmine teleriostja ei oska muud kui ekraanisuurust ja värve hinnata. Teiseks teevad poed lausreklaami ning allahindlusi sageli iganenud laojääkidele, millest on neil vaja lihtsalt lahti saada,» rääkis Urbas.

«Uue tehnoloogiaga varustatud telerid ei ole sageli üldsegi kallimad, tuleb vaid osata küsida,» lisas ta.