Turvalist autot on arendatud üle saja aasta

FOTO: Panther Media/Scanpix

Auto ohutus muutus müügiargumendiks alles kaheksakümnendatel, kuigi sellega tegeleti aktiivselt alates Teise maailmasõja lõpust.
 

Auto raadiolokaatori osa seisneb selles, et hoida autot teatavas ohutus kauguses teistest masinatest. Kui lokaatori mõjusfääri satub teise auto mass või mõni muu takistus, siis raadiolokaator elektriaparaatide süsteemi kaudu mõjub gaasipedaalile, vähendab kiirust, lülitab sisse piduri või juhib auto vasakult möödasõitmiseks.

See vanamoelises kirjakeeles tekst seisab Juri Dolmatovski 1954. aastal välja antud raamatus «Jutustus autost». Tol ajal tundus lokaatori abil orienteeruv auto ulmena, kuid mitte enam tänapäeval – midagi sarnast on kasutusel näiteks Volvodel ja S-klassi Mercedes-Benzidel.

Turvalisima automargi kuulsust on pikalt nautinud Volvo, olles siiani üks turvalisemaid autosid maailmas. Autotootja turvalisuse tõstmisele suunatud püüdlused algasid juba möödunud sajandi neljakümnendatel, kui arendati sõitjaid kaitsvat turvapuuri.

Teise maailmasõja järgset perioodi võibki pidada teadlikult auto turvalisuse arendamise alguseks. Sellekohased uurimistööd olid laialdased ja hõlmasid näiteks elastset esiakna klaasi, rooli asendamist kahe kangiga, et välistada näo ja pea kahjustusi, aga ka näoga tahapoole vaatavaid reisijaid.

Moskvitš sai turvavöö 1973

Autos sõitjale kõige enam turvalisust pakkuv lahendus on ohutusrihmad, mille patenteeris ameeriklane Edward Claghorn juba aastal 1885. Tänapäevased, kolmes punktis kinnituvad ohutusrihmad, pakkus välja Saabi ja Volvo heaks töötanud insener Nils Bohlin.

Ohutusrihmade tootmisega on teadupärast seotud ka Norma, mis peatselt auto ohutusseadmeid valmistava kontserni Autoliv hõlma alla läheb. Norma ohtusrihmad töötas välja Eesti insener ja leiutaja Leonid Teder ning esimene turvavööde katse Nõukogude Liidus korraldati autoalaste uuringutega tegelevas NAMIs 14. veebruaril 1973.

Moskvitš 408-l läbiviidud katsetus õnnestus, mannekeen jäi terveks ja autotööstuse ministeeriumist anti Moskvas käinud Norma meestele roheline tuli tootmise käivitamiseks. Esimene partii, 6200 ohutusrihma Moskvitšidele, tuli välja juba samal aastal. Seejärel said turvavööd Volga ja Žiguli.

Norma praeguse tootearendusjuhi Riho Vahtra kinnitusel on kõige keerulisemad komponendid turvavööde juures lukk ja tõmberull, mis on kaitstud kümnete patentidega. Üldse on Norma kaitsnud üle 70 patendi ning tootnud üle 150 miljoni turvavöö.

Kallimatel inertsrulliga turvavöödel on pürotehniline pinguti, lisaks pakutakse Mercedes S-klassile ja BMW 700-seeriale elektroonilise pingutiga turvavöid, mis pingutuvad siis, kui auto leiab liiklusolukorra ohtliku olevat.

Läbivad põhjaliku testi

Ohutusrihmade testimetoodika imiteerib aastakümnetepikkust keskmist kasutamist. Näiteks lukule ja rullile on kehtiv nõue 45 000 tsüklit, neist viimased 5000 tsüklit tolmuse ja roostesena.

Üks tsükkel on kinni-lahti liigutus, mida autojuht teeb päevas keskmiselt neli korda. Aastas seega 1460 korda, mille alusel võib turvavöö elueaks arvutada umbes 30 aastat. Tegelik eluiga on Vahtra kinnitusel aga üle 130 aasta.

Auto turvapadja patendi kaitses 1952. aastal ameeriklane John Hetrick, kuid nende kasutusse jõudmiseni läks veel hulk aega. Kuuekümnendate lõpul mõtles Allen Breed välja turvapadjale avanemissignaali andva sensori ja kogu seonduva elektroonikasüsteemi. USA autodest sai juhi turvapadja esimesena Oldsmobile Toronado.

ABSi ehk blokeerumatuid pidureid tunti lennukitööstuses juba 1929. aastal ja kuuekümnendatel said mitmed eksklusiivsed autod omale selle süsteemi. Cadillacil oli 1971. aastal esirattail Trackmasteri-nimeline süsteem. 1975. aastal võttis Robert Bosch üle firma Teldix ühes sellele kuuluvate patentidega ja esimese elektroonilise ABSi sai Mercedes-Benzi S-klass.

Turvalisuse olulisus alles kujunemas

Auto turvalisus ei olnud müügiargument enne kaheksakümnendaid aastaid. Inimesed ei teadvustanud turvalahenduste vajalikkust, nähes selles pigem auto hinda kergitavat tegurit.

Aastatega on aga autojuhtide teadlikkus kasvanud. Euro NCAPi andmeil sõidavad eurooplased autodega kolm korda rohkem kui 20 aastat tagasi. Eelmisel aastal juhtus Euroopas 42 000 surmaga lõppenud liiklusõnnetust.

ABS-pidurid, EBD-hädapidurdusabi, ESP elektrooniline stabiilsuskontroll, juhi ja kaassõitja turvapadjad, juhi põlvede turvapadi, külgmised turvapadjad ja -kardinad, esimesed pürotehnilise eelpingutusega turvavööd ja nii edasi – nii näeb välja praeguse keskklassi auto ohutusvarustuse nimekiri.

Auto turvalisuse ajaloost

1944 – Lamineeritud esiklaas Volvol
1952 – John Hetrick patenteeris turvapadja (airbag)
1958 – Volvo tutvustab kolmepunkti-turvavööd. Sellest saab kõige tõhusam sõitjate turvalisust tagav lahendus läbi aegade
1960 – Volvo tutvustab pehmendatud armatuurlauda, mis vähendab näo- ja rinnakahjustusi laupkokkupõrkel
1964 – Volvo testis esimest näoga tahapoole lastetooli
1966 – Blokeerumatud pidurid (ABS). Esimesed ABSid põhinesid lennukitehnoloogial ja paigaldati sportautole Jensen FF
1967 – Kõik Suurbritannias müüdavate autode esiistmed tuli varustada turvavöödega.
1968 – Volvo paneb esiistmetele peatoed, et hoida sõitjate kaela tagant sissesõidul
1969 – Volvo turvavööd said inertsrulli
1970 – Volvo asutas autoõnnetuste uurimisega tegeleva osakonna
1973 – Moskvitšid saavad omale Normas toodetud esimesed turvavööd
1978 – Mercedes-Benzi S-klass saab elektroonilised ABSid
1980 – Autoliv hakkab turvapatju tootma
1981 – Juhi airbag Mercedes-Benzi S-klassi autodel
1983 – Suurbritannias tehakse kohustuslikuks esimeste turvavööde kinnitamine
1986 – Kolmas, kõrgemal asetsev pidurituli Volvol
1987 – Suurbritannias müüdavatel uutel autodel pidid olema tagumised turvavööd
1989 – Alla 14 aasta vanused lapsed pidid kinnitama Suurbritannias nende olemasolul autos tagumised turvavööd
1991 – Volvo 900-seeria saab külglööke absorbeeriva süsteemi SIPS
1996 – Luuakse Euro NCAP, sõltumatut autoturvalisuse ekspertiisi pakkuv organisatsioon. Kõige esimesena testiti väikeautosid, Rover 100 sai ühe tärni ja kadus müügist 22 kuud hiljem
1999 – Norma kuulub kontserni Autoliv Inc, mis on maailma suurim turvavööde tootja
2001 – Esimesed 5 tärni sai Renault Laguna II
2005 – Üleshüppav kapott, mis kaitseb jalakäijaid kokkupõrkel autoga. Selle said kõigepealt Citroën C6 ja Jaguar XK.

Allikas: driverstechnology.co.uk, Norma/Autoliv, Volvo

Tagasi üles