Euroopa Liit tahab 2020. aastaks puhtamaid autosid

Automüük

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Euroopa Liit tahab 2020. aastaks puhtamaid autosid, Eestis hakatakse toetama elektriautode akude renti ning uutele autodele hakkab rakenduma e-Call süsteem,  kirjutab autode müügi- ja teenindusettevõtete liit (AMTEL) oma märtsikuises sektoriülevaates.

Veebruari viimastel päevadel võeti Euroopa Parlamendis vastu uus seaduseelnõu vähendamaks uute sõiduautode heitgaasides süsinikdioksiidi (CO₂) sisaldust 2020. aastaks 95g/km, aga sealjuures tehti autotootjatele möönduseks üheaastane puhveraeg ning seega on lõplik tähtaeg 2021. aasta.

Loomulikult on antud kokkulepe igati tervitatav, kuid jõudmaks tõeliste eesmärkideni – aeglustada globaalset soojenemist ja hingata puhtamat õhku – ei piisa AMTELi hinnangul ainult antud seadusest, sest nagu iga reegliga, nii on ka selle puhul tegemist mitmete nüanssidega. Kasvõi näiteks sellega, et antud nõue (CO₂ sisaldus 95g/km) hakkab kehtima keskmiselt ühe autotootja kõigi toodangugruppidele. Või näiteks asjaolu, et langenud müüginumbrite juures niigi raskustes vaevlev autotööstus peab edaspidi varasemast veelgi rohkem investeerima uurimis- ja arengutöösse, mis aga tähendab omakorda survet autode hinnatõusuks. Euroopa autotööstus investeerib juba praegu igal aastal ligi 32 miljardit eurot uute tehnoloogiate väljatöötamisse.

Meeldetuletuseks olgu siinkohal märgitud, et Euroopa Liidu poolt juba varem paika pandud plaanide kohaselt peavad uute sõiduautode süsinikdioksiidi sisaldus heitgaasides 2015. aastaks vähenema 130 g/km. Antud eesmärgid 2015. ja 2021. aastaks tähendavad vastavalt 18% ja 40% süsinikdioksiidi vähenemist võrreldes 2007. aasta üldise keskmisega, milleks oli 158,7 g/km. Süsinikdioksiidi vähendamine tähendab sisuliselt ökonoomsemaid autosid, sest teisendatuna kütusekulusse saame 2015. aasta numbriteks 5.6 l/100 km bensiini või 4.9 l/100 km diisli kulu. 2021. aasta eesmärgid aga näitavad kütusekulu numbrites 4.1 l/100 km bensiini ja 3.6 l/100 km diisli puhul.

Kogu süsinikdioksiidi emissioonist on transpordi osakaaluks mõõdetud Euroopas ca 18%. Transpordi emissiooni osakaalu vähendamisel ei mängi rolli mitte ainult ökonoomsemad autod, vaid kindlasti ka alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite osakaalu kasvatamine. Kõikvõimalike soodustuste pakkumine elektriautodele on näiteks üheks selliseks meetmeks ja sellega jõuamegi järgmise seadusemuudatuseni.

Eestis toetatakse edaspidi elektriautodele ka akude rentimist

Elektriautode toetuse seaduse muutmise eelnõule, mis hetkel Riigikogu käsitluses, ja mis võimaldab tulevikus saada toetust eraldi ka akude liisimisel, andis heakskiidu ja jagas mõningaid näpunäiteid ka AMTEL. Eestis on juba loodud riigi toetusel unikaalne taristu laadimispunktide näol, ja seetõttu on tervitatavad ka kõik järgnevad meetmed elektriautode soetamise soodustamiseks.

Edaspidiseks eesmärgiks võiks olla ka inimeste teadlikkuse tõstmine elektriauto plusside mõistmisel ja nende kasuks otsustamisel. Alates kasvõi sellest, et elektriauto on igati sobiv sõiduvahend linnaliikluseks, mille kasuks räägivad ka mitmesugused Euroopas tehtud uuringud juhtide liikumisharjumustest. Näiteks fakt, et 80% juhtidest sõidavad päevas keskmiselt alla 70 km, mis tähendab ju, et 4/5 juhtidele sobibki elektriauto.

Pealegi on ka Eesti koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võtnud vastu taastuvenergia direktiivi, mis muuhulgas näeb ette taastuvate transpordikütuste osakaalu tõstmist transpordis 10%ni aastaks 2020.

E-Call süsteem uutele autodele

Euroopa Parlament võttis hääletas hiljaaegu EL-ülese hädaabikõnede süsteemi E-Call kasutuselevõtmise poolt, millega pandi autotootjatele kohustuseks varustada kõik uued autod alates 1. oktoobrist 2015. aastast. E-Call-süsteemi sisuks on uutesse sõidukitesse installeeritav tark- ja riistvara, mis võimaldab liiklusõnnetuste korral, kas manuaalselt või automaatselt võtta ühendust numbriga 112. E-Call süsteemi eesmärgiks on lihtsustada hädaabi teenuse osutamist, kiirendada reageerimist ning vähendada seeläbi liikluses hukkunute ja vigastatute arvu. E-Call süsteemi eesmärgiks on aidata kaasa päästeteenistuste kiiremale reageerimisele, mis kokkuvõttes säästab elusid ning leevendab vigastuste raskust. E-Call seadmed võimaldavad häirekeskuseid teavitada liiklusõnnetustest automaatselt, seda isegi olukorras, kus juht või reisija on teadvusetu või muul põhjusel võimetu helistama. Euroopa Komisjoni hinnangul kiirendab see päästeteenistuste saabumist ligikaudu 40% võrra linnapiirkondades ja 50% võrra maapiirkondades.

Kindlasti on aitab taoline süsteem tulevikus päästa elusid, kuid kahjuks tänane reaalne olukord see, et paljudel riikidel puudub valmisolek antud süsteemi rakendamiseks ja isegi võimalused teha täiendavaid kulutusi riigieelarvest enne antud tähtaega. Eesti ja ka teiste kõrge keskmise vanusega autoparkidega riikides tuleb lisaks arvestada asjaolu, et autopargi vahetumine on äärmiselt aeglane, mis tähendab, et planeeritud süsteemi reaalne rakendumine seal, kus seda kõige rohkem võiks vaja olla – maapiirkondades – lihtsalt ei toimu. Eesti rohkem kui 600 000 autoga pargi vahetumine uute vastu toimub tänase tempoga ca 30 aasta jooksul.
 

Tagasi üles