Ülihea kodumaine telepilt jääb kaugesse tulevikku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kollaaž Katri Karing

Kuigi Eesti on üle läinud digitelevisioonile, ei maksa vaatajatel lähiajal kõrgresolutsiooniga (HD) kodumaist digipilti oodata, sest selliste saadete edastamiseks peavad telejaamad investeerima kümneid miljoneid kroone.

Kõigi Eesti telekanalite esindajate sõnul on kõrgresolutsiooniga videopildi kasutusele võtmine tootmises ja programmiväljastuses valdavalt seotud investeerimisvõimalustega.

Eesti Rahvusringhäälingu tehnoloogia arendusjuhi Risto Sirtsi sõnul väljastavad nad praegu oma programme standardresolutsioonis ja HD-kvaliteedis telepildi väljastamine eeldab programmiväljastuse valdkonda investeeringuid umbes 10 miljoni krooni eest.

Lisaks on Kanal 2 peadirektori Urmas Oru ja AS TV3 juhatuse esimehe Priit Leito väitel selgelt kõrgem HD-telepildi edastusega kaasnev kulu, sest kõrgkvaliteetse pildi edastamine nõuab mitu korda suuremat andmeside mahtu.

«Sisuliselt tähendaks HD-edastus umbes neljakordset levikulu ehk teisisõnu saaks selle raha eest edastada nelja standard-resolutsiooniga telekanalit,» selgitas Oru.

Hakatakse katsetama

Oru sõnul on võimalik, et Kanal 2 hakkab HD-telepilti edastama mõne suurprojekti ajal, kuid kogu programmi HDsse viimiseks kulub kindlasti veel aastaid. Leito väitel on HD-pildi edastus selgelt kaugem perspektiiv ja hetkel võib prognoosida, et enne viit aastat seda ei juhtu.

Sirtsi sõnul kolib rahvusringhääling aga tõenäoliselt 2013. aastal uude hoonesse ja seal on kavandatud täies ulatuses HD-tootmist ning edastamist võimaldav infrastruktuur.

Enne HD-pildiedastuseni jõudmist, peavad telekanalit läbi mõtlema, mida teha arhiivimaterjalide ja juba ostetud filmidega.

«Üks võimalus on vanade materjalide konverteerimine HD-formaati, ehkki see tulemus pole kindlasti päris võrreldav juba algselt HDna salvestatud pildiga,» mõtiskles Oru. «Filmide puhul on asi lihtsam, sest ka vanadest filmidest salvestatakse uusi HD versioone.»

Keerulisem on tema sõnul videole salvestatud sarjade, saadete ja muude materjalidega, mille puhul algmaterjal on üles võetud standardkvaliteedis.

Leito tõi ka esile, et HD-telepildi nägemiseks peavad lisaks telejaamadele kulutusi tegema ka vaatajad, muretsedes sobivad televiisorid ja digiboksid, ning kaabelfirmad, kes peavad tagama telepildi tõrgeteta liikumise.

Rohkem HD-kanaleid

Nii Elioni digi-TV arendusjuhi Valeri Raagi kui ka Starmani turundusdirektori Indrek Ildi sõnul oleks nad kohe valmis kõiki Eesti kanaleid HDs edastama, sest valmisolek on selleks olemas.

Küll aga toonitasid nemadki HD-televisiooni kulukust, mistõttu hakkab HD-kanalite osakaal küll tasapisi kasvama, kuid pigem võivad televaatajad oodata välismaiste telekanalite lisandumist.

«Mõneti võiks HD-pildile üleminekut võrrelda isegi mustvalge televisiooni vahetumisega värviliseks,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles