Aasta uuendaja nominent: Eesti on end välismaal tugeva IT-partnerina tõestanud
3. oktoober 2015, 10:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta uuendaja nominentide hulka jõudnud CGI Eesti peab Eesti IT-ettevõtete eduvalemiks lähiriikidega võrreldes soodsama töö asemel üha enam kvaliteeti, nutikust ja rahvusvahelisi kogemusi.
«Meie spetsialistid saavad väga hea valdkonna- kui tehnoloogiaalase teadmise tänu sellele, et osaletakse nii välis- kui Eesti projektides. Näiteks Eestis omandatud tootearenduse kogemust on olnud võimalik ära kasutada palju suuremas ja keerukamas välisprojektis, mis omakorda annab meie inimestele oskuse teha suuri ja keerulisi projekte Eestis,» ütles Postimehele CGI Eesti tegevjuht Avo Kask.
Kase sõnul on levinud juhud, kus klient nõuab CGI välisüksuselt Eesti spetsialistide kaasamist, mis näitab tendentsi, et Eesti on end välisturgudel tugeva IT-partnerina hästi kehtestanud ning seda eeskätt töökvaliteedi poolest.
«Eesti ei ole kaugeltki enam odavtööjõu riik, eriti kui võrrelda India ja Filipiinidega. Seepärast oleme olulist rõhku pannud teenuse kvaliteedile, süsteemide kasutusmugavusele. Lisaks oleme turgude analüüsi tulemusena leidnud selgelt valdkonnad, kus meie oskusi vajatakse. Paljudes valdkondades toetab Eesti turul tegutsemine eksporti ning vastupidi,» märkis Kask.
Tänu rahvusvahelise korporatsiooni liikmeks olemisele on CGI senine tegevus olnud suures osas suunatud teenuste eksportimisele Lääne- ja Põhja-Euroopasse. Möödunud aastal oli ekspordikäibeks Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, Belgia ja Suurbritannia suunal näiteks kokku viis miljonit eurot ja sel aastal tuleb see näitaja veel suurem. Samas peab ettevõte oluliseks ka edu Eestis, sest kohalik turg annab võimaluse ennast kaasaegsete lahendustega vormis hoida.
Eesti riik on suurim IT-vedur
Nii grupis kui Eestis pakub CGI oma teenuseid erinevates sektorites, täna on tarkvaraarendushangete peamiseks korraldajaks Eestis saanud selgelt riik ise. Sealjuures on Eesti IT-valdkonna konkurentsiolukord Kase hinnangul stabiliseerunud ning juurde on tekkinud vaid väiksemaid tegijaid.
«Üsna konkurentsitult on see paraku praegu nii, et IT-sektori suurimaks kasvatajaks on riik. Samas on olnud aegu, kus tugevad on olnud näiteks pangad, energeetika ja telekomid, kuid hetkel võib täheldada, et erasektor on tagasi tõmmanud,» ütles Avo Kask. «Kusjuures pangandus võibki osutuda järgmiseks suureks tõusjaks – kui ikka TransferWise liiga tugevalt kuklasse hakkab hingama, siis pole üldse paha midagi uut suurt ka pankadel välja mõelda.»
Võrreldes ülejäänud 40 riigiga, kus CGI tegutseb, torkavad Eesti riigiasutused silma suurema innovatsioonimeelsusega. «Tänu nutikatele lahendustele ning tõigale, et oleme siiski väike riik, on suurepärane eelis teha mitte lihtsalt häid lahendusi, vaid teha neid ka üleriigiliselt,» märkis Kask ning lisas, et CGI grupis on e-Eesti edulugu pälvinud suurt huvi ja positiivset tähelepanu.
Suurim väljakuise: digitoimik
Oma leivanumbriks peab CGI Eesti tegutsemist riigi, energeetika- ja kommunaalteenuste telekommunikatsiooni ja kosmoseprojektide heaks. Näiteks loodi ESTCube-1 projektis koostöös tudengitega satelliidi maapealse juhtimissüsteemi takrvara, rahvusvaheliselt omab CGI kosmosetööstuses kogemusi juba ligi 40 aastat.
Aasta uuendaja tiitli nominentide hulka jõudmine on siiski seotud ka häirekeskusele uue GIS-112 tarkvara loomise ning maksu- ja tolliameti töötamise registri väljatöötamisega. Päästevaldkonna jaoks tähendas uus süsteem nii abivajaja asukoha väljaselgitamise kui ka abi teele saatmise ja kohalejõudmise kiiremaks ja täpsemaks muutmist ning seeläbi rohkemate inimelude päästmist.
Suurimaks töösolevaks väljakutseks on CGI Eestile hetkel kohtute digitoimiku süsteemi arendamine. Projekti eesmärk on luua lahendus, mis võimaldab liikuda kohtumenetluses digitaalse kohtutoimiku suunas, võimaldades digitaalselt kogutud andmeid mugavalt kasutada. Projekti skoobis luuakse kohtumenetluses osalejale lahendus, mille abil saab kohtutoimikus olevaid dokumente lugeda, nende sisu otsida ning sisusse tekitada kasutajapõhiseid märkmeid.
Digitoimik on mõeldud kohtutoimiku sisu tarbimiseks. Sisu markeerimist ja muul moel esiletõstmist saab tarbida nii ühe kasutaja piires kui ka büroode ning muude kasutajagruppide piires. Digitoimik on üks E-Toimiku liidestest kohtumenetlusse lisatava info tarbimiseks.
Projekt algas septembris 2014, klient on jooksvalt saanud ka toodet testida, esimene ja teine piloot on planeeritud selle aasta sügisesse. Süsteemi live on plaanitud järgmise aasta algusesse, kuid lõplik otsus selgub piloteerimiste tulemustest.
Töötajad omanikeks
CGI töötajad hindavad Kase sõnul enim töövõimaluste laia valikut. Välisprojektide eripäraks võib olla nii projekti maht kui keerukus, lisaks võimalus osaleda maailmas suurt kaalu omavates projektides. «Täiendavalt toetame ümberõpet ja anname oma inimestele võimaluse projektide vahel liikumiseks, et ennetada rutiini ja väsimust,» lisas Kask.
«Läbi aktsiaprogrammi avaneb kõigil meie töötajatel võimalus olla ettevõtte omanik – meie Eesti töötajatest omavad näiteks juba ligi 75 protsenti CGI aktisiaid,» ütles Kask Postimehele.
CGI on erinevate nimede all tegutsenud Eesti tarkvaraarenduse turul juba aastast 1993, alustades nime all Aprote. 2013. aastast ollakse suure ligi 70 000 töötajaga Kanada päritolu CGI grupi osa.
CGI Eesti on ka üks ettevõtteist, mis jõudis konkursi «Aasta uuendaja 2015» kolme nominendi sekka. Võitja kuulutatakse välja 8. oktoobril toimuval Eesti parimate ettevõtete pidulikul auhinnagalal.