Transpordiettevõtete juhte häirib korralagedus sõiduvahenduse ümber

SEBE buss

FOTO: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Eesti suuremate bussi- ja taksoettevõtete juhte häirib korralagedus ja reguleerimatus, mis on tekkinud seoses äpivahendust kasutavate tavajuhtide sisenemisega transpordiärisse.

«Mina ei ole seda meelt, et jälle lastakse turule mingi imporditud äpp – näiteks Uber, mis Euroopa Liidu riikides on rangelt ära keelatud,» ütles Postimehele AS Sebe juhatuse liige Malle Raud.

Raua sõnul ei tohiks lihtsalt niisama olla kellelgi õigust vahendada sõiduteenust, olgu see siis planeeritud või spontaanne. Vahendusäpid peaksid tema hinnangul olema registreeritud taksoteenuste osutajatena ning sõitjaid vedavad juhid peaks omama teenindajakaarti.

Eesti ühe suurema ja staažikama taksoettevõtte Tulika juht Mati Saar oli sõiduvahendusrakendustega toimuva suhtes veelgi kurjem. «Iga tasu eest sõitjatevedu osutav isik peab seadustega  arvestama, teisiti tõlgendamiseks ruumi ei ole!» sõnas ta.

Saar viitab kehtiva ühistranspordiseaduse sättele, mille kohaselt on kuni üheksa istekohaga sõiduautoga tasu eest korraldatav sõitjatevedu  tegevusloata keelatud.

Tema sõnul pole lubade hankimine vähemalt Eestis sugugi keeruline protsess, ent  see on eelkõige  sõitjate huvides igati vajalik.

«Läbi erinevate nõuete kehtestamise soovib riik eelkõige tagada reisijate turvalisust ja teenuse läbipaistvust – selleks peab juht vastama teatud nõuetele ja tasuma loa väljastamise eest ka riigilõivu,» märkis Mati Saar.

Kindlasti ei pea Tulika Takso tema sõnul õigeks olukorra tekkimist, kus üks osaleja saab – või täpsemalt on juba saamas –  turul majandusliku eelise. «Erinevad osapooled pakuvad reisijateveo teenust ja on ebaoluline, et üks pool pakub  tasulist reisijateveoteenust taksodega ja teine teeb seda eraautodega – mõlemad teenused on suunatud samale tarbijaskonnale.»

Saart häirib ka see, et seni on avalik arutelu  teemal, kas tasulist teenust osutav juht peab omama tegevuslubasid ja litsentse või mitte, toimunud valdavalt emotsionaalsel tasandil.  Näiteks muuhulgas selliste seisukohtade esitamisega   «kas enne innovatsioon ja siis seadusandlus » või «regulatsioonid ei saa pidurdada innovatsiooni!».

«Sel juhul oleks õiglane  arutada ning tõstatada  küsimusi ka teemal, kas ettevõtjad vabatahtlikult soovivad  teha kulutusi, et hankida tegevuseks vajalikke tegevuslubasid, kindlustada sõiduk kallima liikluskindlustuslepinguga, läbida taksojuhi ametikoolitus jne. Seni on ajakirjanduses, rääkimata sotsiaalmeediast, ülekaalus avaldused ja kommentaarid, mis seadusandlikule poolele eriti tähelepanu ei pööra,» tõdes ta.

Taksoettevõtte juhi hinnangul püüavad tasulise reisijateveo seadusandlikke piire kompavad ettevõtjad jätta muljet, et tegemist on  ainult kahe isiku vahelise juhusliku sõidutrajektooride kattumisega  ning selle juures puudub tulu saamise moment.

Krooni takso juhile Margus Trempile tundub aga, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole tegelenud sisulise probleemiga, milleks on ebaausa konkurentsi ning maksuvaba ettevõtluse võimaldamine läbi mobiilirakenduste.

Trempi sõnul võib ühistranspordiseadusest lähtuvalt olla vast kõik isegi JOKK. «Kui Jüri läheb Jaaniga metsa seenele ja nad kütuse raha omavahel jagavad, ei ole selles midagi halba ning puudub ka ebaaus konkurents. «Kuid seda, kuidas seda rakendust tegelikult kasutatakse, ei suuda keegi kontrollida,» tõdeb taksoettevõtte juht.

Tema hinnangul peaks probleemi lahendamisega tegelema tõenäoliselt mõni muu ametkond kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. «Hetkel on see ministeeriumi seisukoht lihtsalt üks mull, mis mitte kuhugi ega kedagi edasi ei vii,» oli ta kuri.

Tallink Takso juhi Tõnu Uusmaa sõnul on tema ettevõte pooldanud alati seda printsiipi, et turuosalistele peavad kehtima võrdsed tingimused. «Kui tegemist on ärilise tegevusega, siis võrdse kohtlemise printsiip peab olema üheselt mõistetav,» lisas Uusmaa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) valmis eelmise nädala lõpuks uus seisukoht mobiiliäppide vahendusel sõitjateveo lubatavuse kohta ning see on tekitanud asjaosalistelt loomulikult emotsionaalseid reaktsioone.

Jutt käib sellistest rakendustest nagu Hopp, Wisemile ja Tripime, mille vahendusel saab iga autojuht pakkuda tasu eest soovijaile sõite kuhu iganes, mis iganes hinna eest ja mis iganes kvaliteedis sõiduvahendiga ning keegi ei kontrolli ka juhi tausta. Küsimus on olnud, kas selline sõitjate vedamine on käsitletav ametliku ja luba nõudva sõitjateveona või jääb see transpordiliik täielikult riikliku kontrolli alt välja.

Kui varem on kõlanud MKMi seisukoht, et igasugune tasuline ilma tegevusloata sõitjatevedu on keelatud, siis eelmise nädala lõpuks oli see muutunud vastupidiseks.

«Kui tegemist on puhtalt isiku oma vajadustest lähtuvate sõitudega ning selle raames sõidutab ta ka teisi sõitjaid, võttes kaasnevate sõidukulude katmise eesmärgil tasu, ei saa seda seaduse mõttes pidada tasuliseks sõitjateveoks,» on nüüd uus MKMi seisukoht, mida ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter eelmisel nädalal äpiomanikele edastas.

Ministeeriumi seisukoht on meeltmööda uut ja igati nüüdisaegset teenust pakkuvate rakenduste loojatele.

«Meie arvates on väga tore, et ministeerium näeb Hoppi kui riigile majanduslikult ja sotsiaalselt kasulikku teenust. Transpordisektoris on järgmistel aastatel tänu tehnoloogia arengule suuri muutusi tulemas ning just Eesti võiks maailmas eeskujuks olla ja kaasa aidata, mitte uusi algatusi pidurdada,» ütles Postimehele Taxify juht Markus Villig.

Ministeerium on märku andnud, et järgmise aasta esimeses pooles võiks sõitjatevahendust puudutavad sätted siiski jõuda ka seadustesse.

Tagasi üles