Tavakasutuses olevate droonide hulga ja nendega juhtunud õnnetuste tohutu kasv on pannud paljude riikide valitsusi kukalt sügama, kas õnnestuks kuidagigi nende lennumasinate kasutamist reguleerida ja kontrollida.
Eestiski võib tulla nõue hakata droone registreerima
20. oktoober 2015, 15:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskeima näitena nõudis USA transpordiminister Anthony Foxx, et riigis loodaks otsekohe riiklik droonide ja nende omanike register. Põhjuseks just õnnetuste arvu kasv ja lähenevad jõulud, mil on oodata kingitustena jagatavate droonide hulga taaskordset tõusulainet.
«Peame liikuma nii kiiresti kui vähegi suudame. Mehitamata õhumasinate registreerimine aitab meil ehitada korda ja vastutustunnet, eriti uutele kasutajatele, kellel puudub USA õhuruumis tegutsemise kogemus,» ütles Foxx BBC teatel.
Ühtlasi teenis Foxx otsekohe kahtlejate tähelepanu. Näiteks leidis pressifotograafide assotsiatsioon, et selline register ei aitaks olukorda kuidagi parandada. «Ei saa võtta vastu seadusi rumaluse vastu,» tõdes organisatsiooni jurist Mickey Osterreicher.
Eestis mingit laadi register tuleb
Probleem ei ole tundmatu ka Eestile ning ka meie majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) tegeleb droonide tegevust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisega. Mingi osa nõuetest saab olema lennundusseaduses ning detailsemad nõuded määrustes.
«Registri loomine mehitamata õhusõidukitele on tulevikus kavas luua, kuid see saab olema proportsionaalne, ehk väikestele lihtsam register ning keerukamatele mehitamata õhusõidukitele detailsem,» ütles Postimehele MKMi lennundustalituse peaspetsialist Priit Rifk Postimehe tehnikaportaalile.
«Detailsem selles mõttes, et registreerimise nõuded on sarnased mehitatud õhusõidukite omadele,» täpsustas Rifk.
Tema kinnitusel ei hakka Eesti riik kindlasti droone registreerima nii, nagu seda tehakse mehitatud õhusõidukitega. «See oleks väga keeruline, kuna väikeseid droone on niivõrd palju ning nende «eluiga» lühike,» selgitas ta.
USA transpordiministeeriumi plaani kohta arvas ta, et see on muidugi ambitsioonikas, kuid reaalselt hakkaks see toimima juhul, kui luua täiesti uudne ja «päris lennundusest» erinev ja praktilisem registreerimise süsteem – näiteks nutilahendustel põhinev.
Eesti lähenemine tulevikus on see, et need droonid, mis lendavad õhuruumis, kus puudub mehitatud õhusõidukite liiklus, ei peaks olema registreeritud. Aga üle 120 meetri ja visuaalist kaugemal lendavatel peaks tulema registreerimise nõue.
Kui tavaline inimene, kellel pole lennundusega – või ka mudellennundusega – varem kokkupuuteid, hakkab drooni lennutama, siis kindlasti peaks ta teadma mõningaid reegleid. Esmalt on mehitamata õhusõidukite käitamine Eesti regulatsioonides toodud siseriiklikes lennureeglites.
Mehitamata õhusõidukit tohib peamise reegli kohaselt käitada nende kohaselt mittekontrollitavas õhuruumis madalamal kui 500 jalga (150 meetrit) maa- või veepinnast nii, et see ei ohustaks inimesi, vara ja teisi õhusõidukeid. Vastasel juhul tuleb taotleda igaks lennuks lennuameti ühekordset luba. Kui drooni lend toimub ilma loata sellises alas, kus peaks luba olema, siis on tegemist lennureeglite rikkumisega.
Droonidele oma juhtimissüsteem?
Euroopas ollakse astumas ka esimesi samme loomaks plahvatuslikult tihedamaks muutuvale tsiviil- ja kommertsdroonide liiklusele oma juhtimissüsteemi.
Aktiivsemailt on teema päevakorda võtnud Suurbritannia, kes on koostöös NASAga loomas süsteemi eelkõige neile droonidele, mis lendavad allpool 500 jalga (152,4 meetrit), mis tähistab rahvusvaheliselt kontrollitavat õhuruumi.
Plaanitava korra ühe osana tuleb droonidega opereerijail sisestada spetsiaalsesse online-andmebaasi iga droonilend. NASA töötav prototüüp peaks valmis saama 2019. aastal.
NASA on juba alustanud kootööd USA valitsuse, Google’i, Amazoni ja Verizoniga, et luua andmebaas, mis võimaldaks droonijuhtidel reserveerida lendudeks õhuruumi. Euroopa Liidu tasandil pole selles suhtes veel midagi kokku lepitud.
Euroopa Komisjon on ennustanud, et aastal 2050 pakub droonimajandus ELis 150 000 töökohta. Euroopas on asutud tegema esimesi katsetusi droonide kasutamiseks pakiveol ning ka Eesti lennuamet ei näe selleks otseseid takistusi.