Konsa: iduettevõtte väärtus ei põhine tehnoloogilistel uuendustel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi ajutine juht Pirko Konsa.
Arengufondi ajutine juht Pirko Konsa. Foto: Liis Treimann

Idufirma väärtus ei seisne tehnoloogilises uuenduses, vaid oskuses muuta see toimivaks äriks, sõnas Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa täna riigikogu ees aastaaruannet tehes. 

«Seitsme aastaga oleme investeeringud kokku 22 ettevõttesse 14 miljonit eurot, millele on lisandunud veel 40 miljonit eurot meie kaasinvestoritelt. Kokku teeb see 54 miljonit eurot. Need ettevõtted pakuvad Eestis tööd üle 200 inimesele ning lisaks ligi 100 inimesele välismaal,» sõnas Konsa. Kokku töötab umbes 400 idufirmas üle 2000 inimese. 

Ta märkis, et Eesti iduettevõtted on üheksa aastaga kokku kaasanud investoritelt üle 170 miljoni euro, sellest üle poole vaid viimase kahe aasta jooksul. Valdav osa investoritest ei pärine Eestist.

Uuenduslike ideede ning neil põhinevate toodete-teenuste muutmine toimivaks ja elujõuliseks äriks on oskus, mis on maailmas väga kõrgelt hinnatud, sõnas ta. «TransferWise'i ega ühegi teise iduettevõtte väärtus ei põhine mitte tehnoloogilistel uuendustel. Nende edu taga on oskus muuta oma lahendus toimivaks ja kasumlikuks äriks,» ütles Arengufondi juht.

Läinud aastal müüs Arengufond oma osaluse kahes ettevõttes - virtuaalset riietusruumi teenust pakkunud Fits.me ning inseneridele koostöö platvormi pakkuv GrabCAD. «Mõlemal juhul olid ettevõtte ostjateks suured rahvusvahelised börsidel noteeritud ettevõtted,» sõnas ta.

Konsa rääkis, et Arengufond on lõpetamas otseinvesteeringud idufirmadesse ning investeerib selle asemel ärikiirenditesse. Startup Estonia arendab inimeste oskusi ning aitab muuta ettevõtlusharidust praktilisemaks. «Viimase aastaga oleme koolitanud ligi 100 inimest 71-st ettevõttest teemadel, kuidas suurendada oma müüki ning liikuda rahvusvahelistele turgudele; kuidas suurendada koostööd iduettevõtete ja suurettevõtete vahel ning kuidas iduettevõtet ideest turukõlbliku tooteni viia. Järgnevatel aastatel kasvavad need numbrid märkimisväärselt,» ütles Konsa.

Arengufond on tema sõnul veendunud, et Eestis on uute ettevõtete ja toodete tekeks sobivad eeldused ka mitmetes teistes valdkondades peale nüüdseks palju tähelepanu pälvinud infotehnoloogia – näiteks keskkonnasäästlik tehnoloogia.

Trendid, mis hakkavad eestlaste elu mõjutama, on sarnased suure osaga maailmast. «Infotehnoloogia laiapõhjaline levik, rahvastiku vananemine, kliimaprobleemide suurenemine ja taastumatute loodusressursside vähenemine – need on muutused, mis on iseenesestmõistetavad, et me unustame neist tihti rääkida,» ütles Konsa, lisades, et muutusteks võiks valmistuda juba täna.

Ta ütles, et ettevõtlus vajab riiki, kus ettevõtja on hinnatud ning teda ei tembeldata Oütajaks ning teretulnud on nii välistöötajad kui -investorid. Ning samuti riik, kus eksimine pole läbikukkumine, ent võimalus õppida. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles