Vastutulek e-residentidele – Eesti ettevõtteid saab tulevikus kaugjuhtida välismaalt
Täiendatud kell 17:10

E-residentsuse taotlemise veebileht.

FOTO: Repro

E-residentsuse temaatika on pannud Eesti majanduselu ja õigusloome korralikult kihama – nii on justiitsministeerium asunud välja töötama seadusemuudatusi, mis seovad jõustumisel lahti Eesti ettevõtete ja nende juhatuste asukoha ja võimaldavad seeläbi asuda siinseid firmasid juhtima  täies mahus välismaalt.

Eestile juba rohkelt rahvusvahelist tähelepanu toonud e-residentsuse projekti vajadustega kaasamineku sihiks ongi just need ettevõtjad, kes soovivad enda ärisid Eestiga siduda ning asutada siin ettevõtteid.

Ministeeriumi selgituste kohaselt on muudatuse peamiseks eesmärgiks võimaldada laiemal ringil isikutel osaleda Eesti majanduskäibes. Äriühingu asukoht seotakse lahti küll tema juhatuse asukohast, kuid jätkuvalt nähakse ette kohustus määratleda äriühingu enda asukohaks Eesti. Kusjuures piisab, kui osaühingu või aktsiaseltsi enda asukoht määratleda Eesti või Eesti kohaliku omavalitsuse täpsusega.

Nii on võimalik kohtualluvust määratleda Eestis ka juhul, kui äriühingu juhatus Eestis ei asu. Ministeeriumi palvel teemat analüüsinud Tartu Ülikool nägi nimelt ohtu, et kui ettevõtte asukoha nõuded üldse kaotada, võib tekkida olukord, kus juriidilist isikut ei ole võimalik hageda ei Eestis ega välisriigis.

Just kohtute, riigi ja teistega sidepidamise säilitamiseks näeb ministeerium ette, et säilitada tuleb ettevõtetel Eestiga lisaks asukoha deklareerimisele mingigi side ja kui ühegi juhatuse liikme elukoht ei ole Eestis, tuleb määratleda siin kontaktisik.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole ettevõtete kaugjuhtimine Eestist eemal viibides lubatud, sest juhatuse ja juriidilise isiku asukoht peavad langema kokku ning kehtib nõue, et juriidiline isik ja selle juhatus peavad asuma Eestis.

Uut regulatsiooni soovib ministeerium luua ka selleks, et võimaldada ettevõtetega seotud registrikannete hilisemat tegemist ning  jõustumist.

Põnevaid muudatusi on tulemas veelgi. Näiteks saavad juriidilised isikud tulevikus äriregistris ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris nime broneerida. Nii tekib välismaistel ettevõtjatel võimalikult suur kindlustunne soovitud nime kasutusele võtmise võimalikkuse osas, näiteks selles, et ellu viia vajalikud ettevalmistused nime kasutuselevõtuks.

Muudatused plaanitakse jõustada eeldatavalt 1. jaanuaril 2018. Eelnõu ise peaks kooskõlastamisküpseks saama juba selle aasta detsembris.

Alates 2014. aasta 1. detsembrist on isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel võimalik taotleda e-residendi digitaalset isikutunnistust isikul, kellel on seos Eesti riigiga või põhjendatud huvi kasutada  riigi e-teenuseid. Üks Eestis pakutavatest e-teenustest on registrite ja infosüsteemide keskuse hallatava ettevõtjaportaali kaudu juriidiliste isikute asutamise võimalus.

Interneti teel saab Eestis praegu asutada täis- ja usaldusühingut, välismaa äriühingu Eesti filiaali, osaühingut ja mittetulundusühingut ning kanda registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtteid.

Kaubanduskoda peab arenguid positiivseteks

Kaubandus-Tööstuskoja juristi Katre Rugo hinnangul on justiitsministeeriumi algatus hea eeskuju õigusloomega tegelejatele.

«Kehtiva õiguse täiendamine või paindlikkuse lisamine seal, kus on tunnetatud probleeme on kindlasti vajalik ning positiivne praegu on seegi, et ministeerium on tulnud välja ideedega ja lahendusvariantidega ning mitte juba valmis eelnõuga,» ütles Katre Rugo Postimehele.

«Mis puudutab muudatust võimaldada ettevõtete ja nende juhatuste asukoha eristamist, siis E-residentsuse raames välismaiste ettevõtjate Eestisse toomise ning üleüldise majanduse globaliseerumise taustal ei ole see idee esialgsel hinnangul ilmselt halb,» märkis Rugo.

Tema sõnul on oluline, et ettevõttel oleks reaalne side Eestiga ning Eestis asuvate võlausaldajatega ning ettevõtte vastu saaks nõudeid maksma panna Eesti kohtutes. Selle tagamiseks näeb kava ette seadusliku kontaktisiku kehtestamise kohustuse juhul, kui ükski juhatuse liige ei ela Eestis.

«Seega võib seda muudatust esialgsel hinnangul pidada tervitavaks ning potentsiaalsete võlausaldajate olukorda mitte halvendavaks. Samas on tegemist uudse lahendusega, mille detailid tuleb põhjalikult läbi vaielda,» lisas ta. «Negatiivsemate stsenaariumite korral on oluline, et ettevõtte esindajatega oleks võimalik operatiivselt kontakti saada, kasvõi näiteks selleks, et kohtukutseid või dokumente kätte toimetada. Kui on õiguslikult tagatud, et piisavate õigustega isik Eestis peab olema, saab ilmselt vastavad olukorrad ka lahendatud.»

e-residentsuse tiim: seadusemuudatus võiks jõustuda varem

e-residentsuse tiimi jurist Katrin Sepp tervitas samuti justiitsministeeriumi initsiatiivi, millega tänane segadusttekitav olukord juriidiliste isiku distantsilt juhtimise teemal laheneb.

«Juba 2011. aastal kaotati nõue, et ükski äriühingu juhatuse liige peaks Eestis elama ning praktikas suurt osa äriühinguid välisriigist ka juhitakse - st välisriigis elav isik ei sõida füüsiliselt Eestisse iseendaga juhtkonna koosolekut pidama,» ütles Sepp. «Kuid nagu näha väljatöötamiskavatsusest, on võimalik seadusi tõlgendada selliselt, nagu poleks Eesti äriühingute juhtimine distantsilt lubatud.»

 Murettekitav on tema sõnul aga kõnealuse seadusmuudatuse jõustumise aeg – alles 1.1.2018.

«E-residentsusega seonduvalt on järgmiseks võtmetähtsusega muudatuseks pangakonto avamine selliselt, et isik ei pea selleks Eestisse sõitma, vaid saab kasutada teatud tehnilistele nõuetele vastavat video- ja helisilda, sellel suunal loodame varsti häid uudiseid kuulda Rahandusministeeriumilt,» lisas Sepp.

Tagasi üles