Töötukassa sõlmis IT-teenuse lepingu ikkagi Nortaliga
Lisatud Tieto kommentaar

Töötukassa esindus

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees/Scanpix

Töötukassa sõlmis riigi IT-juhtidelt ja erialaorganisatsioonidelt rohkelt vastuolulisi reageeringuid, konkurentide vaidlustusi ja ka kohtuasja kaasa toonud riigihanke järel sülmida oma tarkvara arendustööde lepingu oma senise partneri Nortaliga, kes kaalub nüüd ka konkurentide kohtusse kaebamist.

Täna sõlmitud ja 2018. aasta lõpuni kehtiva lepingu kohaselt arendab Nortal edasi Töötukassa selliseid infosüsteeme nagu töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem EMPIS, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise moodul TETRIS, ekspertarstile mõeldud moodul REDIS, aruandlusmooduli TKARU ning  dokumendihalduse süsteem Alfresco.

Nortali äriüksuse juht Lauri Tammiste sõnul on seoses vaidlustega kaotatud väärtuslikku aega tööde teostamiseks ja seetõttu tuleb mõningate nõuete täitmiseks esmajärjekorras valida lihtsamad lahendused, kuid Nortal suudab lepingut vastavalt nõuetele ja tähtaegadele täita.

Tammiste sõnul ei ole Nortal otsustanud veel ka konkurentide kohtusse kaebamist laimu suhtes.

«Me ei taha kohtuuksi kulutada, aga on selge, et laimu esitamine viimastel kuudel avalike kanalite kaudu on teeninud eesmärki kahjustada Nortali mainet ja soovi survestada suurt avaliku sektori institutsiooni läbi šantaaži edasi lükkama riigi jaoks üliolulist reformi,» lisas Tammiste.

Tallinna halduskohus jättis täna  tehtud otsusega rahuldamata samuti hankel osalenud Tieto Estonia esialgse õiguskaitse taotluse.

Töötukassa tunnistas juhatuse otsusega Nortali pakkumise edukaks 7. oktoobril. Tieto Estonia AS ja kolmandana hankel osalenud Iglu OÜ koos ühispakkujatega vaidlustasid otsuse riigihangete vaidlustuskomisjonis. 11. novembril otsustas VAKO jätta rahuldamata laekunud kaebused ja tunnistas õiguspäraseks Töötukassa otsuse.

Tieto Estonia müügijuht Heiti Mering ütles kommentaariks täna sõlmitud lepingule, et on äärmiselt pettunud viisis, kuidas Eestis sõlmitakse hankelepinguid.

«Riik, mis ei hinda ausat ja läbipaistvat hankemenetlust, kandib vara välja rahvuslikust lennufirmast ja autorollotab, ei ole eeskuju, mida erasektorile anda. See on selge märk, et JOKK skeemide kasutamine riigi poolt on kujunenud traditsiooniliseks viisiks, kuidas riigi jaoks olulisi asju aetakse ja rahva raha kasutatakse,» ütles Mering Postimehele.

Tema sõnul on hankemenetluse algusest peale on olnud ilmselge, et hankija otsustas piirata laiemat pakkujate ringi ning tekitas selle varjus tahtlikult kõik eelised ühele ettevõttele. ’

«Kui kohus muudab oma otsust mõne päeva jooksul, siis minule jääb mulje, et keegi on kohut väga tugevasti mõjutanud. Seda arvestades tekib paratamatult tunne, et selle hanke vaidlustamisega oleme kahjustanud mitte ainult Nortali, vaid veel kellegi (äri)huve,“ sõnas Tieto müügijuht.

Palju kriitikat tekitanud hange

Põhjusi selle hanke tingimuste lubatavuse kahtluse alla seadmiseks oli Heiti Meringi varem öeldud kommentaari põhjal mitmeid. Näiteks on hankelepingu maht küll ette antud, kuid tööde kirjeldus oli tema hinnangul üldsõnaline ja arusaadav vaid senisele teenusepakkujale. Samuti häiris teisi ettevõtteid tavapäratult karmid sanktsioonid ja liiga spetsiifilised nõuded.

Näitena tõi ta suve lõpul antud intervjuus ka kvalifikatsiooninõuded meeskonnale, kus mõne rolli puhul on nõutud aastatepikkust kogemust projektides Aranea-nimelise tarkvara raamistikuga, mis on praeguse teenusepakkuja Nortali loodud ja paraku ka ainsana toetatud. «Turult on küll võimalik leida vajaliku kompetentsiga inimesi, kuid nad on omandanud selle ikkagi vaid ühes ettevõttes,» sõnas Mering.

«Jääb mulje, et hankija on otsustanud piirata laiemat pakkujate ringi ning selle varjus on tekitanud tahtlikult kõik eelistused ühele (ilmselt senisele) partnerile,» sõnas Mering augustis Postimehele.

Lisaks märkis ta, et teised võimalikud pakkujad on jäetud sisuliselt olukorda, kus nad peavad tegema pimepakkumise: «Kõlab uskumatult, et hankija ei taha lubada tutvuda tarkvaraga või dokumentatsiooniga, millele ta on hankimas arendusteenust, ja veel sedavõrd kriitilises olukorras.»

ITLi juhatuse liikme ja Eesti Energia IT-juhi Agnes Roosi sõnul ei olnud hanke ettevalmistamisel järgitud riigisektori ja ITLi paari viimase aasta koostöös valminud tarkvara hanke head tava.

«Samuti ei ole hankelepingu väljatöötamisel võetud aluseks tarkvara tüüplepingu soovituslikku versiooni, mida laiemalt tutvustati erinevatel üritustel selle aasta kevadel, ega ka sellele eelnenud IKT-sektori tarkvaraarenduslepingute täiendamise ja muutmise ettepanekuid,» ütles Roos augustis. «Seetõttu on leping tugevasti kaldu hankija poole ning selles võib leida vägagi küsitavaid sanktsioone.»

Riigi infosüsteemi peaarhitekt Andres Kütt tunnistas aga omal ajal hanget uurides, et arendatav süsteem Aranea on  tänaseks vananenud ja elutsükli lõpus olev raamistik, mida uute süsteemide loomisel kindlasti kasutama ei peaks.

«Piltlikult öeldes ei ole tänapäeval mõistlik ehitada maja puidust parvele, aga näiteks Tartu Ülikooli peahoonet põhjalikult remontiv ettevõte peab selliste vundamentidega kogemust omama. Sest nii omal ajal Tartus maju ehitati,» märkis ta.

Jutuks olevaid summasid vaadates tundus Andres Kütile siiski, et tegu on suhteliselt põhjaliku laiendustööga. «Tasuks tõsiselt kaaluda taristu vananenud elementide väljavahetamist,» märkis Kütt.

Töötukassa juhatuse liige Erik Aas märkis aga toona, et Töötukassa soovib leida hankega endale parima koostööpartneri, kes suudab teostada vajalikud arendused nõuetekohaselt, kvaliteetselt ja tähtajaliselt.

Töötukassa infosüsteemide osakonna juhataja Meelis Kerbo sõnul said hanketingimused omal ajal sellised, et tagada olemasolevate infosüsteemide täiendamine ja uute valmimine seadusest tulenevateks tähtaegadeks.

«On konkreetsed seadusest tulenevad tähtajad, näiteks alates 1. jaanuarist 2016 tuleb osutada uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, alates 1. juulist 2016 tuleb hinnata esmaste pöördujate töövõimet ja maksta välja töövõimetoetusi ning alates 1. jaanuarist 2017 tuleb hinnata ka korduvate pöördujate töövõimet ja maksta töövõimetoetust,» tõi ta konkreetseid näiteid asutuse IT-osakonna eesseisvate väljakutsete kohta.

Vastuseks võimalike teiste tarnijate etteheitele, miks ei oleks võinud ajakriitilised tööd olemasoleva partneriga lõpuni viia või nende jaoks vähemalt eraldi hanget korraldada, vastas Kerbo, et küsimus on töötukasse senises heas tavas..

Tagasi üles