Keemiadotsendi selgitus: miks sool autod roostetama ajab?
12. jaanuar 2016, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teele puistatav sool tekitab autoomanikele palju pahandust, mistõttu selgitab Tallinna Tehnikaülikooli keemiainstituudi dotsent Meeme Põldme, mismoodi täpselt see toimub.
«Lumest tuleb vesi ja teedele moodustub lume ning vee segu, mis sisaldab naatriumioone, kaltsiumioone ja kloori ioone, mis hakkavad toimima teede lähistel ja kaugemal – sisuliselt need soolad puistatakse keskkonda laiali ja hakkavad mingil määral looduses ringlema,» sõnas Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, vahendab ERRi teadusportaal Novaator.
Põldme lisas, et ioonid kantakse nii autorataste kui ka jalatsitega mujale – nt garaažidesse, kauplustesse ja töökohtadele –, kuid kloriid on kõigi metallide korrosiooni kiirendaja ning korrosiooni kiirus sõltub eeskätt temperatuurist ja kloriidide kontsentratsioonist – mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini korrosiooniprotsessid toimuvad.
Keemiadotsendi sõnul on jahutuskontuuris korrosiooni suhtes nõrgaks kohaks alumiiniumisulamid, millest on valmistatud mootoriplokk ja jahutusvedeliku pump. Kloriidi toimest tingituna võib enamikul juhtudel mootoriploki kaane sisse korrodeeruda sooned viisil, et jahutusvedeliku kontuurist satub vedelik mootori silindrisse ning selle esimeseks tundemärgiks on, et mootor hakkab töötama siis nagu aurumasin – summutist tuleb välja suur aurupilv.
Refereeritud artiklit ja selgitavaid videointervjuusid saab täismahus vaadata ERRi teadusportaalist Novaator.