Saksa ettevõte seab kahtluse alla Eesti ID-kaardi hanke

ID-kaart

FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALICS

Saksamaa ettevõte Veridos seab kahtluse alla käimasoleva Eesti ID-kaardi, kiipide ja nendega seotud tarkvara tootmise hanke ning teeb ettepaneku kogu protsessiga uuesti alustada.

Rahvusvahelisele identiteedilahenduste pakkuja Veridos on haldusettevõte firmale Giesecke & Devrient, mis ühena neljast on saanud Eesti politsei- ja piirivalveametilt kutse osaleda kinnisel ID-kaardi hankel. Teiseks osalisteks on ettevõtted Morpho, Oberthur ja Gemalto – neist viimane on võitnud hanked juba viimased 15 aastat järjest.

Paraku leiabki nüüd Veridos, et taaskord on Gemalto võrreldes teiste pakkujate eelistatud seisukorras.

«Vahetult enne tähtaega muudeti põhilisi tehnilisi hanketingimusi. Lisaks sisaldab hange paljusid ebaselgeid tulevikunõudmisi,» ütles Postimehele Verdiose esindaja Mareike Ahrens.

Ahrensi sõnul on tema ettevõttel tunne, et olemasoleval tarnijal on eelised just riskide arvutamise osas. «Eelistaksime seda, et kogu protsess alustataks uuesti viisil, kus kõik nõuded oleksid selgelt määratletud,» ütles Ahrens.

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik ütles kahe nädala eest Postimehele, et jaanuaris kutsuti kõik hankes osalejad ühise laua taha, et küsida tagasisidet hanketingimustele.

«Saadud tagasisidet arvesse võttes pikendasime näiteks pakkumuste esitamise tähtaega, aga ka tähtaega, mille jooksul ettevõte peab hanke võitmise korral olema valmis dokumente Eestile tootma ning sertifitseerima. See periood pikenes varasemalt 12 kuult 16 kuule, et ettevõttel jääks rohkem aega ettevalmistusteks, mis peaks taas kord andma võrdsemad võimalused neile pakkujatele, kes varem pole Eestile ID-kaarte tootnud,» ütles Margit Ratnik.

Hanke kinnisust põhjendas Ratnik sellega, et ID-kaardi avaliku hanke korral muutuks internetis kõigile kättesaadavaks ka hanke tehniline kirjeldus, mis annab ülevaate kaardi tootmise tervikloogikast, sh näiteks PPA infosüsteemide arhitektuurist, kaardil nõutavatest turvaelementidest, dokumendi isikustamise koha füüsilistest valvenõuetest ja paljust muust. «See võib aga ohustada ID-kaardi ja e-riigi turvalisust,» selgitas  Ratnik.

Eesti riik on seni ID-kaardi tootmise hankeid korraldanud neljal korral.

Aasta 2001 – sõlmiti esimene leping Eesti Vabariigi ja TRÜB AG vahel;

Aasta 2006 - valitsuse korralduse alusel sõlmiti teine leping kodakodus- ja migratsiooniameti ning TRÜB AG vahel;

Aasta 2010 - valitsuse loa alusel sõlmiti kolmas ja seni kehtiv leping politsei- ja piirivalveameti ning TRÜB AG (mille aastal 2015 omandas ettevõte nimega Gemalto) vahel;

23. november 2015 – politsei- ja piirivalveamet kuulutas välja salastatud riigihanke ja saatis sellel osalemise kutsed turvakanaleid pidi vaid neljale väljavalitud ettevõttele: Giesecke & Devrient, Morpho, Gemalto (endine TRÜB AG) ja Oberthur.

Kaarditootmise äri tulust annab vast aimu asjaolu, et viimase - 2010. aastal sõlmitud lepingu - koguhind selle maksimaalse mahu juures on 36 miljonit eurot. Kõige esimese, aastal 2001 sõlmitud lepingu maksumuseks koos hangitavate lisaseadmete ja tarkvaraga jäi vahemikku 10 kuni 15 miljonit eurot. Aastal 2006 lepingu maksimummahuks oli määratud 13, 559 miljonit eurot.

Tagasi üles