Kurja tegemine digimaailmas on liiga odav

Infoturbe Summit 2016

FOTO: Korraldaja

Nii kaua kui kurja tegemine digimaailmas on suhteliselt odav, tuleb ise olla teadlik võimalikest riskidest, et vältida küberkuritegevuse ohvriks sattumist, leidsid täna toimunud võrgunduse ja infoturbe Summitil ettevõtete IT- ja infoturbejuhid.

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse IT turvajuhi Toomas Bergmanni sõnul on vaid 30 dollari eest võimalik kurjategijatel saada inimese krediitkaardiandmed koos paroolidega.  «Seepärast tasub endal olla äärmiselt tähelepanelik ja ettevaatlik nii oma andmete sisestamisel kui ka pahavaraga nakatatud kirjade saamisel,» ütles ta.

Bergmanni sõnul pole see turvalisuse tagamiseks mingi argument, et asutus on teinud küberturvalisuse tagamise kohta asutusesisese paberi.

«Tihti arvatakse, et kui kõik käitumisreeglid on paberile kirja pandud, siis on olukord kontrolli all. Tegelikkus näitab, et inimesed lihtsalt ei saa aru, mis on infoturvalisus või pole neile piisavalt selgitatud, kuidas ettevõttesisese infoga ringi käia,» selgitas ta.

Riigi Infosüsteemide Ameti analüütiku Anto Veldre sõnul tasub viiruse avastamise puhul alati sellest teada anda, näiteks CERT-EE’le.

«Eesti üldise parema küberturvalisuse saavutamiseks on oluline, et CERT-EE-le antaks kõigist juhtumitest teada. See annab ülevaate, millised pahavarad liikvel on, kui palju neid juhtumeid on ja millised ohud meid varitsevad,» rääkis Veldre.

Veldre sõnul on tagajärgede likvideerimise kõrval ülioluline ka nö eelluure, et teada, mille eest end täpsemalt kaitsta. Tasub pidevalt kursis olla toimuvaga - alles paar päeva tagasi tuvastati Google App Store’is sadakond äppi, millel oli «lutikas» küljes.

SEB Panga Baltikumi infoturbejuhi Kaido Raiendi sõnul on Eestis suuremaid rünnakuid ja kahjusid õnnesutunud vältida tänu sellele, et juba 1990ndatel aastatel alustasid  ettevõtted info vahetamist ja koostööd. Paljud teised riigid jõuavad sellise koostööni alles praegu, 15 aastat hiljem.

«Nüüd on oluline, et ka väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted pööraks tähelepanu infoturbele. Muud moodi enam oma ettevõtte vara kaitsta pole võimalik,» selgitas Raiend.

Tagasi üles