Kokkuleppevedajad ei pruugi pääseda kõrgemast kindlustusmaksest

Mart Jesse.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti kindlustusseltside liit toetab küll sõidujagamise teenuse senisest täpsemat reguleerimist seadustes, kuid peab kindlustuspettuste vältimise nimel vajalikuks sõidujagamisega tegelevate autode registri loomist.

«Väljapakutav regulatsioon ei tohi seejuures saada seaduse kattevarjuks isikutele, kes soovivad pakkuda taksoteenust, kuid seda sõidujagamisteenuse sildi all. Kuivõrd taksode kahjutihedus liikluses on tavaliiklejatest keskmiselt kolm korda kõrgem, on tavapäraselt kõrgemad ka nende kindlustusmaksed,» selgitas Postimehele liidu juhatuse esimees Mart Jesse.

Jesse hinnangul on  sõidujagamisteenus ja taksoteenus olemuselt sarnased. «Seetõttu on mõistlik eeldada, et riigi poolt käivitataks ka infojagamismisteenus, mille abil õigustatud huvi omavad isikud, näiteks kindlustusandjad, liisinguandjad ja muud sarnased organisatsioonid saaksid elektroonilisi kanaleid pidi teada sõidukite kohta, millega vastavat teenust pakutakse,» leidis ta.

Kindlustusandjate poolt info mitteomamine tekitaks Jesse sõnul olukorra, kus tavaliiklejad peaksid oma kindlustusmaksetest toetama kõrgema riskitasemega liiklejaid ja maksaksid seeläbi kõrgemaid kindlustusmakseid.

Oluliselt kõrgemaid kindlustusmakseid maksvad taksoettevõtjad aga peaksid tegutsema ebasoodsas konkurentsiolukorras, kuivõrd nende konkurendid saaksid madalama kulutaseme tõttu konkurentsieelise.

«Siinjuures on oluline silmas pidada, et lisaks kõrgematele kindlustusmaksetele on taksode suhtes kehtimas veel terve rida kõrgendatud nõudeid, mis seda ebavõrdsust veelgi suurendaksid,» märkis ta. «Seetõttu peame vajalikuks eelnõu täiendamist.»

If Kindlustuse esindaja Rain Porss ütles, et taksode kasko- ja liikluskindlustuse makse ei ole kõrgem mitte sellepärast, et nad on taksod, vaid sellepärast, et nad osalevad pidevalt linnaliikluses ning see on intensiivsuselt ka riskantsem - erinevalt tavainimesest, kes tööle, koju ja lasteaeda korra päevas sõidab.

«Seega on küsimus üksnes sõiduajas. Kui kokkuleppevedu tehakse oma lõbuks mõned korrad nädalas, siis ei ole tarvidust seda ka kõrgemalt hinnastada, kuna risk tavaliiklejaga võrreldes ei ole suurem,» lisas Porss. «Kui seda tehakse aga teenimise eesmärgil pidevalt, on olukord teine ning tuleb seda riski ka vastavalt hinna kujundamisel arvesse võtta.»

Riigikogu koalitsiooni- ja opositsioonierakonnad on Eestis sõidujagamise seadustamise vajalikkuse osas jõudnud täielikule üksmeelele ning majanduskomisjon otsustas nn Uberi-eelnõu täna konsensuslikult saata suurde saali esimesele lugemisele juba 19. aprillil.

Riigikogu teatel toetasid majanduskomisjoni liikmed küll kokkuleppevedude seadustamist, kuid kuna tegu on esimese eelnõuga jagamismajanduse vallas, siis peeti vajalikuks eelnõu põhimõtteid jätkuvalt kaaluda ja olla avatud muudatusettepanekutele.Komisjon jõudis seisukohale, et seadus peaks vahet tegema kutseliste taksojuhtide ja kokkuleppevedude pakkujate vahel ning eristaks nende õigusi ja kohustusi.

Samuti kaaluti võimalust luua sõidujagajatele senisest lihtsam ettevõtlusvorm, näiteks mikroettevõtja, või täiendada füüsilisest isikust ettevõtja regulatsiooni äriseadustikus.

Majanduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul on kokkuleppevedu ja taksoteenused piisavalt erinevad, mistõttu seaduse tasandil mõlema teenuse standardite täielik ühtlustamine pole põhjendatud.

Tagasi üles