Justiitsministeerium tuvastas sõidujagamiseelnõu vastuolu põhiseadusega (14)

Aivar Pau
, tehnikaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi

Justiitsministeerium avastas homme riigikogus esimesele lugemisele jõudvas nn Uberi-eelnõus vastuolu põhiseadusega, läbi mõtlemata punkte ja ühekülgselt positiivseid hinnanguid. 

Sõidujagamisteenuste legaliseerimiseks 29. veebruaril algatatud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu on tekitanud vastakaid arvamusi algushetkedest peale ning homme kogunevad selle vastu Toompeale meelt avaldama ka klassikalist taksoteenust pakkuvad juhid.

Justiitsminister Urmas Reinsalult kolleegidele majandusministeeriumis saadetud hinnangust selgub, et üllale – tänapäevast jagamismajandust seadustavale – eesmärgile vaatamata ei ole pehmelt öeldes päris hästi selle eelnõuga lood ka riigi enda institutsioonide hinnanguis. Seda lugedes tekib aga küsimus, millele tuginedes otsustas teatavasti konsensuslikult otsuseid langetav valitsus eelnõu toetada.

Esmalt leiab ministeerium, et muutma on mindud täiesti valet seadust. Eelnõuga lisatakse nimelt  õiguskorda tasuline sõitjate veoteenuse liik, mis aga eelnõu kohaselt ei allu ühistranspordi regulatsioonile. «See kujutab endast fundamentaalse sisuga muudatust seni kehtinud põhimõttes ning sellest tulenevalt tuleks planeeritavad sätted lisada autoveoseaduses, mitte ühistranspordiseaduses,» kõlab ministeeriumi arvamus.

Probleeme on eelnõul ministeeriumi hinnangul ka põhiseaduses toodud võrdse kohtlemise printsiibiga. Seda põhjusel, et nii takso- kui sõitjateveo teenus on oma olemuselt täpselt samad, kuid esimesele neist on kehtestatud seadustega mitmete lubade omamise kohustus.

«Kuigi eelnõuga plaanitud muudatused taksoveoteenusele esitatud nõuetes küll vähendavad taksoveoteenuse pakkujale kehtivaid nõudeid, ei loo see võrdväärset olukorda eelnõuga kavandatava kokkuleppeveo pakkujaga, kes, nagu eelnevalt mainitud, hakkab osutama sisuliselt sama teenust. Pelgalt elektroonilisest kanalist teenuse olemusliku erisuse sõltuvusse seadmine võib anda kokkuleppevedude teostajale seega põhjendamatu konkurentsieelise,» on ministeerium samal meelel enamiku taksoettevõtetega.

Probleemi lahendamiseks pakub justiitsminister välja, et sõidujagamine tuleks kas samuti lugeda taksoteenuseks või vähendada olulisel määral taksoteenustele kehtivaid nõudeid. Seda küll mitte allapoole määra, kus ohtu satuks sõitjate tervis ja elu.

Ministeerium tuletab ka meelde, et kui füüsiline isik pakub tasulist teenust oma püsiva tegevusena, on ta kohustatud end kui füüsilisest isikust ettevõtjat arvele võtma ja taksoteenust pakkuma hakkama. Seega tuleks seaduses ette näha piirmäär – tundide arv, mille ulatuses võib füüsiline isik tasulist sõitjatevedu pakkuda ilma, et see kvalifitseeruks taksoveoteenusena.

Ministeerium märgib kokkuvõttes, et põhimõttelist muutust toov lahendus mobiilsidetehnoloogial põhinevaks sõitjate tasu eest vedamiseks ei ole lõpuni läbi mõeldud ning lisab, et ka mõjude analüüs on teostatud väga ühekülgselt.

«Eelnõu seletuskirja mõjude osa on äärmiselt üldine ning keskendub vaid positiivsetele mõjudele, mille avaldumist sihtrühmade kaupa ei hinnata ning tõenduspõhiste andmetega ei toetata. Vaevalt saab pakutud lahendus olla kõikidele sihtrühmadele vaid positiivset mõju avaldav,» kõlab etteheide. «Justiitsministeerium toetab kokkuvõttes riigikogu liikmete algatust, kuid on seisukohal, et eelnõu vajab täiendavat analüüsi.»

Minister Urmas Reinsalu sõnul oli tema arvamuse mõte juhtida eelnõu menetlejaid teatud küsimustega sügavamalt tegelema ning eelnõu nurka visata siiski ei tasu. «Kuna kuskil mujal ei ole selliseid õigussuhteid varem reguleeritud, siis oleme n-ö käsitsijuhtimisel,» ütles ta Postimehele.

Puudusi eelnõus leidis lisaks justiitsministeeriumile ka rahandusministeerium, kes peab näiteks vajalikuks sätestada, kes teostab järelevalvet kokkuleppeveo teostajate ja  kokkuleppevedude süsteemi operaatorite üle. Samuti on vajalik sätestada, millised sanktsioonid järgnevad nõuete rikkumisele. 

Valitsus jõudis kokkuvõttes nende arvamuste tulemil 31. märtsil järeldusele, et … toetab igati seda eelnõu.

Eelnõu üks algatajatest riigikogus Kalle Palling ütles, et  majanduskomisjonis on ministeeriumi pakutud küdimusi juba arutatud ning kindlasti tehakse vastavad ettepanekud ka seadusesse.

«Me kirjutame sõidujagajatele väga selged nõuded, mille puudumine oli ka justiitsministeeriumi kirjas peamine etteheide,» ütles Palling. Minister Urmas Reinsalu ise ütles väga selgelt, et eelnõu nurka visata mingil juhul ei tasu. Mulle väge meeldis tema võrdlus, et kuna oleme Euroopas esimesed, kes jagamismajandust siseriiklikus õiguses reguleerivad, siis oleme piltlikult öeldes käsitsijuhtimisel. Täpselt nii ongi, et see on Eesti riigi jaoks proovikivi, kas suudame olla edumeelne riik, kes on eeskujuks teistele jagamismajanduse reguleerimisel.»

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles