Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti võib bitcoin'e vahendanud hollandlase vangi panna

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Bitcoin | FOTO: BENOIT TESSIER/REUTERS

Riigikohtu möödunudnädalane otsus tunnistada virtuaalrahaga bitcoin kauplemine eriluba nõudvaks finantstegevuseks jõustas ühtlasi aastatetaguse ettekirjutuse Hollandi kodaniku suhtes, keda halvema stsenaariumi jõustudes ähvardab nüüd vangla.

Otto Albert de Voogdi esindav advokaadibüroo GLIMSTEDT partner Priit Lätt | FOTO: Aivar Pau

Nimelt ütles kohtuotsus sõnaselgelt, et virtuaalraha on Eesti seaduste järgi ametlik maksevahend, tõsi küll – täpsustusega «alternatiivne». Seega allub selle vahendamine rahapesureeglitele ja nii on politsei rahapesu andmebürool (RAB) igati õigus uurida ja kontrollida bitcoin’i-tehingute osalisi.

Ühelt poolt võeti selle sammuga üheks innovatsiooni  võrdkujuks olevalt bitcoin’ilt siinmail ära tema peamine olemuslik tunnus – olla pankadest, ettevõtetest ja riigivõimust sõltumatu globaalne käibevahend.

Teisalt annab otsus aga taas täie elujõu ettekirjutusele, mille RAB tegi Hollandi IT-spetsialistile Otto Albert de Voogdile juba 2014. aasta 14. märtsil, kui viimane pidi vastama kuuele küsimusele. Ettekirjutus ei käinud aga kuidagi kokku de Voogdi arusaamaga virtuaalraha olemusest ning kohtulugu saigi alguse.

Otto Albert de Voogdi nimele oli ja on siiani registreerinud veebiaadress www.btc.ee, mille kaudu pakuti 2014. aasta märtsis võimalust bitcoin’e soetada või müüa. Teenusepakkuja kontor oli registreeritud Tallinnas ning tehingute eest sai tasuda nii sularahas kui ka ülekandega.

Praegu on aga olukord selline, et riigikohtu otsuse tõttu on Hollandi IT-spetsialistile esitatud ettekirjutus uuesti jõus. Kuigi de Voogd on ammu Eestist lahkunud ja oma veebilehegi sama hästi kui sulgenud, ähvardab teda kunagistele küsimustele vastamata jätmise korral sunniraha, mis jääb 1500 ja 6000 euro vahele.

Kui de Voogd peaks aga vastused andma ning rahapesu andmebüroo nende põhjal leidma, et ta pidas tegevusloata finantseerimisasutust, ähvardab teda ka vabadusekaotus või kuni 32 000 euro suurune trahv.

«Jälgi, uuri, telli teadustöid – alles siis kehtesta reeglid ja nende rikkumise korral vajadusel karista. Eesti on selles küsimuses toiminud vastupidises järjekorras,» kõlas Hollandi IT-spetsialisti huve kaitsnud advokaadibüroo GLIMSTEDT partneri Priit Läti seisukoht.

RAB ei kavatse oma ettekirjutusest tõesti taganeda – seadusi ja kohtuotsuseid tuleb järgida. «Saan öelda niipalju, et ettekirjutust me tühistada ei kavatse, menetleme vastavalt seadusele,» tõdes RABi juht Madis Reimand.

Samas lubab büroo edasise menetluse käigus arvestada kindlasti ka riigikohtu märkusi. Meenutagem, et just RAB oli see, kes tegi ettepaneku lisada juba enne riigikohtu otsust rahapesu tõkestamise seaduse muutmise eelnõusse muudatusettepaneku, mis lihtsustaks virtuaalrahadega kauplemist.

Lätt pole aga kujunenud olukorraga veel sugugi leppinud – peale selle, et ta osaleb aktiivselt töörühmades, kus otsitakse paindlikumaid võimalusi ka väikeettevõtjatele uuenduslike lahenduste loomiseks, võib tegelikult jätkuda ka kohtulugu.

«Kaalume Eesti riigi kaebamist Euroopa Inimõiguste Kohtusse,» ütles Lätt Postimehele. «Kohtusüsteem tegi kaheaastase menetlemise järel ära seadusandja töö ja ütles, et virtuaalraha käib alternatiivse maksevahendi mõiste alla. Sisuliselt likvideeris riigikohus osaliselt seadusandja praagi.»

Läti sõnul on kõige absurdsem näiteks see, et ka bitcoin’ide vahendamisel kehtib meil nüüd nõue tuvastada uus klient näost näkku. «Globaalse virtuaalraha mõte selles ongi, et inimesed ei pea füüsiliselt omavahel suhtlema,» selgitas Lätt. «Nõuda online-süsteemilt, et ärisuhte loomiseks tuleb kusagil offline’is kokku saada, mingid dokumendid nõuda, neist koopiad teha ja alles siis tehingud teha – see ei ole innovatsioon!»

Finantsmaailma sõidujagamine

Mis saab edasi? Asjaosaliste kommentaaridest selgub tõsiasi, et meil tuleb läbi käia sama tee, mis on ette võetud seoses sõidujagamisteenuste legaliseerimisega – seadused tuleb viia kooskõlla tegelikkusega ning innovatsiooni pidurdamise asemel püüda see normide abil raamidesse seada.

Sellestsamast riigikohtu lahendist tulenevad tegelikult ka kõrgeima kohtuorgani suhteliselt selged viited sellele, kuidas võiks virtuaalraha tulevikus Eesti seadustes käsitleda: reeglid tuleb selgeks määrata ja seda mitte karmistamise, vaid proportsionaalsuse suunas – suurtele pankadele ja väikeplatvormidele kehtestatud reegleid tuleks eristada. Vastasel juhul põhjustaks riik lihtsalt uusi õigusvaidlusi.

Näiteks on just RAB asutus, kelle ettepanekul võiks bitcoin’ide vahendajatel olla tulevikus samasugused õigused, mis teistel finantseerimisasutustel – isikusamasust võiks saada tuvastada ka silmast silma kohtumata. See tähendab, et väiksemate kui 1000-euroste tehingute puhul ei ole vaja osalisi tuvastada. Tõsi, virtuaalraha olemusega ei käi selline stsenaarium ka päris hästi kokku, kuna suuremate summade puhul käsitletaks virtuaalrahaga kauplejaid siiski samamoodi nagu vanu häid panku.

Õnneks on Eesti loonud paralleelselt e-residentsuse programmi, mille raames töötatakse välja ka seadusemuudatust, mille järgi ei peaks finantsasutus enam klienti füüsiliselt tuvastama, vaid võiks seda teha ka videokanalite kaudu. «Loodan väga, et sellesse muudatusse haaratakse ka riigipiiriülesed ja elektroonilised alternatiivsed maksevahendid,» märkis Priit Lätt.

Väga madalaks nimetas ta virtuaalraha puhul ka 1000 euro piiri, millest alates tuleb hakata rahapesu uurijatele aru andma. Lisaks protseduurireeglid, esitatavate dokumentide loend ja palju muud – kõik need punktid peaks seadusandja üle vaatama ja ajakohastama.

«Miks ei ole Eestis ühtegi virtuaalraha vahendusplatvormi loodud, ongi seadusandlik ebaselgus,» sõnas advokaat. «Nüüd on selgus olemas ja see paraku innovatsiooni ei toeta. Selleks et siia tuleksid uuenduslikud teenusepakkujad ja bitcoin’i start-up’id, peame looma vastavad võimalused.»

Ka ei ole e-riigile kohane Eesti esimeste bitcoin’i-automaatide kasutuspraktika, kus isegi selleks, et mõnd eurot «pärisraha» välja võtta, peab siiani minema kõrval asuvasse putkasse ja end neiule tuvastama. «See on kiviaeg!» märkis Lätt.

Läti sõnul on bitcoin’ide vahendamine ka Euroopa tasandil reguleerimata ning see on koht, kus Eesti saaks luua lahendusi ja olla e-riigina eeskujuks. Praeguses olukorras ei pea advokaat otstarbekaks, et bitcoin’ide vahendamine allutataks rahapesureeglitele, kuna neid kasutatakse vähe ja pole tõenäoline, et see ohustaks riikide finantssüsteemide stabiilsust. Kui aga bitcoin’id populaarsemaks muutuvad, tuleks seadused uuesti üle vaadata ja neid vastavalt olukorrale muuta.

Kõikvõimalike seadusemuudatuste ettevalmistamine on nüüd igal juhul rahandusministeeriumi õlul. Ministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juristi Ülle Eelmaa sõnul tehakse seda täpsemalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu muutmisel.

«Muu hulgas arvestatakse selle juures ka Euroopa Liidu ülese rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangu tulemuste ning asjakohaste juhistega,» ütles Eelmaa, lisades, et  eelnõu koostamisel konsulteeritakse kõikide asjasse puutuvate huvirühmadega.

Eesti loodab seadust muuta ja küberrahaga seonduvad muudatused ellu viia hiljemalt 2017. aasta 26. juuniks.

Kommentaar

Finantsinspektsiooni finantsinnovatsiooni töörühma juht Marek Pajussaar:

Bitcoin ja muud detsentraliseeritud krüptovaluutad on hea näide sellest, kuidas loodud tehnoloogia kasutusala võib ajas muutuda ja oluliselt avarduda. Bitcoin’i aluseks olev plokiahela tehnoloogia leiab üha enam rakendust väärtuse märgistajana, ülekandemehhanismina, arvestus- või arveldussüsteemi osana ning seda ka rangelt reguleeritud valdkondades ja turuosaliste puhul. Seetõttu on finantsinspektsiooni vaade sellele teemale oluliselt laiem ning suunatud selgelt uuenduslike tehnoloogiliste lahenduse kasutusvõimalustele ja nendega kaasnevatele riskidele finantssektoris. Selgelt eristuvate ja erinevate riskide puhul peab neile vastukaaluks rakendama võimalikult võrdväärseid maandamismeetmeid.  Kuigi võiks eeldada, et järelevalve seisukohalt ei ole ükski risk kunagi üleliia maandatud, tuleb siiski leida tasakaal, mis finantssüsteemi korrapärast arengut ei pärsiks. Just sellepärast on finantsinspektsioon ellu kutsunud uuendusliku finantstehnoloogia töörühma, mis aitab järelevalve ja finantsinnovatsiooniga tegelevate ettevõtjate vahel otsekontakti luua.

Rahapesu andmebüroo küsimused de Voogdile

1. Kas olete bitcoin’e eraisikuna kokku ostnud ning neid müünud? Kas olete seda teenust pakkunud, kasutades teenusepakkujana mõnda juriidilist isiku?

2. Kui Te ei ole eraisikuna bitcoin’e kokku ostnud, siis kes on teenusepakkuja, kes veebilehel www.btc.ee teenust pakub?

3. Nimetage arvelduskontode numbrid ning omanikud, millele olete palunud kanda bitcoin’ide müügitehingutest laekuvat raha, samuti nimetage arvelduskontode numbrid ning omanikud, millelt olete kandnud raha bitcoin’ide ostmiseks.

4. Palume väljastada bitcoin’ide ostmisel ning müümisel nende klientide andmed ning isikusamasuse tuvastamisel koostatud dokumendid nende tehinguosaliste kohta, kelle tehingute maht kalendrikuus ületab 1000 eurot.

5. Palume väljastada kirjalikus vormis kinnitatud RahaPTSis (rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadus – toim) sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamise ja juhtimise, andmete kogumise ja säilitamise ning teatamiskohustuse täitmise ja vajadusel juhtkonna informeerimise protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri tulenevalt RahaPTS paragrahvi 29 lõikest 1 tulenevast nõudest. Samuti palume väljastada informatsioon selle kohta, kellele ning millal on kõnealuseid sisemisi protseduurireegleid tutvustatud.

6. Palume väljastada andmed või dokumendid selle kohta, kuidas on www.btc.ee lehel alternatiivse maksevahendusteenuse pakkumisel täidetud RahaPTS paragrahvi 53 lõike 1 punktis 5 sätestatud registreerimiskohustus.

FOTO: Erakogu
Tagasi üles