Kuue kuuga programmeerijaks – Eesti uus plaan

Noored arvutiklassis

FOTO: Garry Moore/picture alliance / moodboard

Eestit kui mitmete üleilmsete arenduskeskuste ja sadade start-up-ettevõtete maad vaevab vaata et juba krooniliseks arenenud tarkvaraarendajate põud, nüüd proovib riik  midagi ennekuulmatut ja pooltuhat täielikku võhikut mõne kuuga arendajateks koolitada.

Juba järgmisel aastal algavad intensiivkoolitused koosnevad kaks kuni kolm kuud kestvast  tarkvaraarendaja teoreetilisest baaskoolitusest, millele järgneb kaks kuud ettevõttepraktikat. Osalema oodatakse eelkõige kõrgharidusega, töötavaid ja varasemat IT-haridust mitteomavaid inimesi. Otsitakse koolitajat.

Selline oli majandusministeeriumi täna hommikul edastatud informatsioon. Koolitaja leidmiseks korraldatava hanke tingimustest selgub, et sellise koolituse üldsummaks on planeeritud miljon eurot, mis teeb ühe inimese väljaõpetamise hinnaks 2000 eurot.

Omal ajal koolitati kuue kuuga trollijuhte, erialakoolides kulub kõige noorema astme arendajate koolitamisele minimaalselt paar aastat. On selline plaan asjatundjate hinnangul tõesti teostatav?

Sihtrühma oodatakse juba kutsekoolis

«Kui õppida konkreetse ettevõtte spetsiifikast lähtuvalt selgeks ühe ametikoha  teadmised ja oskused, siis on võimalik saada ka lühikese õppeajaga sobiv ettevalmistus,» tunnistas Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna juht Signe Vedler.

Ta arvas, et näiteks sobiks sellisel juhul kõige paremini töökohapõhine õppevorm, kus teooriat õpitakse just nii palju, et tulla konkreetsete tööülesannete täitmisega toime. Kutsehariduskeskuses on noorem tarkvara arendaja õppekava täiesti olemas ning selle läbimise ajaks on arvestatud kaks aastat.

Vedler arvaski, et majandusministeeriumi plaanitud koolituse võimalik sihtrühm on juba praegu õppimas kutsekoolis. «Näiteks noorem tarkvaraarendaja erialale jõuab järjest enam õppima õpilasi, kellel kas on pooleli jäänud IT õpingud või juba lõpetatud mõni muu eriala kõrgkoolis,» sõnas Vedler.

Pigem on kutsehariduses IT valdkonnas probleemiks häid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi omavate õpetajate leidmine. Nagu näitavad suvekoolid, on igas suuremas IT ettevõttes olemas spetsialistid, kellel on lisaks erialaoskustele olemas väga head õpetamisoskused.

«Kui õnnestuks neid ka koolidesse õpetama saada, oleks kasu nii õppijatel kui ettevõtetel. Siin on kutsekoolide üks võimalik koostöökohti ettevõtetega, kes tarkvara arendajaid vajavad,» arvas Vedler.

Töötust firmaomanikuks

Juba kahel korral euroliidu rahade toel sarnaseid kiirkursusi korraldanud BCS Koolituse projektijuhi Signe Tederi kogemus näitab aga kindlalt, et tarkvaraarendaja oskuseid on intensiivse praktilise õppe kaudu täiesti võimalik õppida ning nende oskustega ka tööle saada.

«Tarkvaraarendaja  õppe lõpetamise järel said selle läbinud tööle noorema tarkvaraarendaja oskusi eeldatavatele töökohtadele, näiteks tarkvararakenduste ja andmebaaside programmeerijaks, veebirakenduste programmeerijaks, e-poe arendajaks, tarkvara testijaks,» märkis Teder.

On ka selline näide, et üks selle koolituse lõpetanud noormees arendab nüüd oma firma all edukalt veebirakenduste turvalisuse tagamise tarkvara ja on sellega saanud juba ka rahvusvahelist tunnustust.

Lisaks sellele, et sellise koolituse järel said lõpetanud tarkvaraarenduse alasele tööle, said päris paljud noored ka selgeks, et nad soovivad tarkvaraarendust edasi õppida kõrgkoolis. Nii läksid mitmed selle koolituse lõpetanud noortest IT-eriala edasi õppima näiteks TLÜ-sse, IT Kolledžisse ja TTÜ-sse.

«Sellise koolituse õpe peaks kindlasti olema hästi praktiline ja osalejad peaks kogu koolituse jooksul tundma, et nad tõesti saavad õpetatavast aru ja nad peaks samm-sammult tundma, et nad tõesti oskavad seda, mida neile õpetati,» arvas Teder.

BCS Koolituse seniste kiirkursuste sihtrühm oli praegu kavandatavaga võrreldes küll mõnevõrra teine - töötud kuni 24-aastased noored ja töötud pikka aega lapsega kodus viibinud lapsevanemad.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimehe Erki Urva sõnul on täiend- ja ümberõpe tasemeõppe kõrval kindlasti väga olulised elukestva õppe komponendid.

«Pole kellelegi saladus, et teatud erialadel lõpetab meil ülikooli rohkem noori kui meie tööjõuturg vajab. Lisaks toimuvad tööhõive struktuuris pidevad muutused, mistõttu teatud erialade järele nõudlus väheneb. Samas IKT valdkonna spetsialistide järele nõudlus pidevalt kasvab. Seetõttu on sellise ümberõppe programmi käivitamine kindlasti väga tänuväärne,“ ütles Urva.

Majandusministeeriumi plaanitava pilootprojekti raames viiakse alates 2017. aasta kevadest läbi ümberõppe koolitused 500-le inimesele järgmise nelja aasta jooksul.

 Hinnanguliselt on IKT valdkonnas vaja aastaks 2020 kokku 37 000 spetsialisti - üle 1,5 korra rohkem kui aastal 2013. «Tarkvaraarendajate ümberõppe pilootprojekt on esimene samm tööjõupuuduse vähendamiseks valdkonnas,» selgitas majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Tagasi üles