Tartu ja Tallinn: sõidujagamise eelnõu kubiseb lahendamata probleemidest

Taksojuhid Toompeal jagamismajanduse vastu meelt avaldamas

FOTO: Sander Ilvest

Tartu ja Tallinn ütlesid eile välja oma seisukohad riigikogu menetluses oleva nn sõidujagamiseelnõu suhtes ja leidsid, et plaanitud muudatused ei ole eesmärgi saavutamiseks piisavalt põhjendatud, selged ega korrektsed ning eelnõus on lahendamata palju muudatustega tekkivaid probleeme.

«Kuna tegemist on olulise muudatusega, on vaja eelnevalt läbi viia põhjalik muudatuste mõjude analüüs ning menetlusse tuleb kaasata huvitatud ja puudutatud isikud, sealhulgas kohalikud omavalitsused,» leidis Tartu linnavalitsus.

Muu hulgas leiab Tartu linn, et ebaselgeks jääb taksode ja sõidujagajate erineva käsitlemise vajadus ja see tekitab õigustatud küsimuse ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest. «Sisuliselt on mõlemal juhul tegemist sõitjate tasu eest vedamisega punktist A punkti B,» seisab arvamuses.

«Olukorras, kus seadusandja loob võimaluse osutada tasu eest sõitjate vedu minimaalselt kehtestatud nõuetega, jääb arusaamatuks, miks peaksid autojuhid soovima osutada taksoteenust ja allutama sellega ennast rangemale regulatsioonile – taotlema teenindajakaarte, tegema täiendavaid kulutusi,» leiab Tartu linn.

Linnavalitsus märgib ka, et sõitjate jaoks muutub teenus tulevikus keerulisemaks.

«Äppide vahendusel saab tellida nii kokkuleppevedusid kui ka taksoteenust. Sõitja peab ise kindlaks tegema, kas tegemist on taksoveo või kokkuleppeveoga, kas kokkuleppevedude teostajaks on äriregistrisse kantud ettevõtja või lihtsalt füüsiline isik, kelle teenuse kasutamisel on sõitjate õiguste kaitse piiratud, samuti selgitama välja, kas sõidu eest saab tasuda ainult elektrooniliselt või ainult sularahas või on mõlemad võimalused,» tõdeb linnavalitsus.

Mis puutub omavalitsuste rolli taksoteenuse reguleerimisel, siis praegu kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt on valla- või linnavolikogul õigus kehtestada taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavad nõuded.

Sõidukikaardist loobumisega uues eelnõus muutub sõidukite vastavuse kontroll kehtestatud nõuetele linnavalitsuse hinnangul «keeruliseks kui mitte võimatuks». Samuti riivaks nõuete kehtestamine võrdse kohtlemise põhimõtteid, sest kokkuleppevedude teostamisel neid nõudeid arvestama ei pea.

Samuti jääb taksode teeninduspiirkonna ärakaotamisel Tartu linnavõimule selgusetuks, kes teeb riiklikku järelevalvet juhul, kui näiteks Tartu linnavalitsus on andnud taksoveoloa ja teenindajakaardi, taksoteenust osutatakse aga Tallinnas.

Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et juhul, kui soovitakse vastu võtta kokkuleppevedude ja taksoteenuse regulatsioon eelnõus esitatud kujul, tuleks sellest kohaliku omavalitsuse taksoveoteenuse osutamisega seotud ülesanded üldse välja jätta.

«Eelnõu jõustumise järgselt muutub kohalike omavalitsuste poolt nimetatud ülesannete täitmine sisuliselt võimatuks ja mõttetuks. Meie hinnangul on sellises olukorras lubamatu tekitada inimestes põhjendamatuid ootusi, et kohalike omavalitsuste sekkumise tulemusena oleks vastavat valdkonda justkui võimalik korrastada ja kontrollida,» seisab linnavalitsuse arvamuses.

Äpp maksab palka?

Oma arvamuse esitas eelnõule ka Tallinna linnavalitsus, kuid see sisaldas esialgu vaid teabenõude vormis küsimusi.  Küll aga leiab ka neis mõningaid arvamusi sõidujagajate suhtes.

Näiteks leiab Tallinna linnavalitsus, et Taxify ja Uberi kasutatav elektrooniline tellimissüsteem on tegelikult täpne analoog tänasest dispetšerteenuse ärimudelist, kuhu on kaasatud erinevad teenusepakkujad ja kuhu saab tagasisidet anda iga reaalse teenuse osutaja kohta.

Lisaks võib neist küsimustest välja lugeda, et Tallinna hinnangul pole kokkuleppevedudel ja taksovedudel muud sisulist vahet, kui et taksod on kohandatud ühissõidukiks (vastav kindlustus, ülevaatus, tegevusluba, sõiduki märgistamine taksona), et kokkuleppeveo eest tasumine jäetakse seadusega reguleerimata, selle teenuse pakkuja töömaht mõõtmata ning teenuselt riiklikud maksud maksmata.

Tallinn imestab ka, et kokkuleppeveol jäetakse sõidu vahemaa mõõtmine punktist A punkti B seadusega reguleerimata ning tunneb huvi, kas selline tegevus vastab mõõteseaduse tingimustele.

Lisaks loeb Tallinna linnavalitsus eelnõust välja, et kirjeldatud kokkuleppevedude mudeli kohaselt annab  tööd, saab teenustasu ja maksab sõidukijuhile töötasu virtuaalne süsteem.

«Kes sel juhul on tööandja, kassiir, tasub osutatud teenuste eest,  maksab palka? Kas sellele süsteemile kehtib ka käibemaksuseadus, tulumaksuseadus ja sotsiaalmaksuseadus,» küsib linnavalitsus.

Ühistranspordiseaduse muutmise eelnõusse oli võimalik muudatusettepanekuid teha eilseni.

Tagasi üles