Uberi legaliseerimine Eestis lükkub üha edasi

Uber

FOTO: SCANPIX

Uberi ja Taxify vahendatavate sõidujagamisteenuste seadustamine lükkub plaanitust üha edasi – kui algselt oli seda võimaldavad ühistranspordiseaduse muudatused plaanis jõustada jaanipäevaks, siis reaalne olukord on selline, et selleks ajaks jõuti läbida vaid eelnõu esimene lugemine.

«Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse teiseks lugemiseks ettevalmistamist on plaanis arutada majanduskomisjoni suvistel istungitel, et sügisistungjärgu alguses teine ja kolmas lugemine täiskogus läbida ning seadus võimalikult kiiresti parlamendis vastu võtta,» kirjeldas tänast seisu Postimehele eelnõu eestkõnelejaks olev riigikogu liige Kalle Palling.

Pallingu sõnul on viimase aasta jooksul oma isiklikku aega ja vara sõidujagamiseks kasutatavate inimeste hulk «märkimisväärselt rikastanud Tallinna transpordi võimalusi ja tarbijad on usalduse eest saanud vastu oluliselt madalamad hinnad.»

Kuna hinnad on langenud, siis on tema hinnangul oluliselt kasvanud ka teenuse maht, mis omakorda kinnitab fakti, et sõidujagamine ja selle tulemusena langenud hind on tulevikus konkurendiks mitte taksosektorile vaid eeskätt isikliku auto kasutamisele.

«Ka 2. juunil avalikustatud Euroopa Komisjoni teatis jagamismajanduse reguleerimise teemal andis väga hea raami ka selleks, kuidas me siin peaksime seaduse menetlemisega edasi liikuma. Oleme hiljuti kohtunud Eesti Jagamismajanduse Liidu juhatuse liikmetega ja arutanud ka nendega edasisi samme,» märkis Palling.

Soome veelgi liberaalsem

Eelmisel nädalal kohtus Palling Soome transpordiminister Anne Berneriga, sest ka seal on transpordisektorit laiemalt ümber korraldatamas.

«Mitmes kohas võib öelda, et Soome on meist valimas ilmselt veelgi liberaalsemat lähenemist. Näiteks on neil plaan kaotada taksolitsentsid ja avada turg ka sõidujagajatele, aastase käibe piiranguga, mis vastab käibemaksukohuslase piirmäärale,» märkis Palling.

Eesti oludes tähendaks see, et sõidujagaja või jagamismajanduses osaleja võiks pakkuda teenust 16 000 euro ulatuses ühe aasta jooksul ja alates 2018. aastast.

Ühistranspordiseaduses toodud nõuete täitmist ja tegevuslubade olemasolu inimeste veol jälgivad politsei ja omavalitsused.

Tagasi üles