Ameerika teadlased võrdlesid 30 aasta vältel toimunud muutusi põhjapoolkera taimkasvus, kasutades selleks muu hulgas satelliitpilte. Tulemused kinnitavad, et soojema ja niiskema kliima tulekuga on taimkasv juba praegu suurenenud.
Satelliidipildid näitavad kliimamuutusest põhjustatud põhjapoolkera «rohenemist» (4)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
5. juuli 2016, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kliimamuutuste mõju Maa eri piirkondadele erineb märkimisväärselt, on põhjapoolkera, seal hulgas ka Eesti puhul enim levinud projektsioon, et seoses CO2 kontsentratsiooni tõusuga tõuseb ka õhutemperatuur, soojem ilm tähendab aga suuremat õhuniiskust, mis peaks omakorda tõstma taimekasvu ehk primaarproduktsiooni tempot. Kui seni on sellistest suundumustest räägitud ennekõike kohaliku taseme näidetele tuginedes, näitab USA Energiaministeeriumi Oak Ridge-i laboratooriumi kliimamuutuste instituudi uuring esmakordselt taimkatte lisandumist ülilaias mõõtkavas. Ajakirjas Nature Climate Change avaldatud ja pea kogu põhjapoolkera (30-75˚N) hõlmanud uuringu tulemus on selge: vahemikus 1982-2011 näitavad satelliidipildid piirkonna olulist «rohenemist», põhjuseks inimtegevus.
«See on esimene selge tõend inimtegevuse jälgi kandvast muutusest taimede füsioloogias kontinentaalses mastaabis,» ütles rahvusvahelist uurimisrühma juhtinud Jiafu Mao. Selliseid muutusi on keeruline näidata, kuna selleks sobilikke tehnoloogiaid ei ole kuigi palju. Mao ja kolleegid kasutasid uuringus olemasolevaid 30-aastase aegreaga lehepinna indeksi kaarte, 19 Maa süsteemi mudeli (Earth system model – ESM) simulatsiooni ja erinevaid statistilisi algorütme, et uurida taimekasvu muutuste ja inimtegevuse seoseid.
Peamine põhjustaja on inimene
Taimepinna indeks (Leaf area index – LAI) on üks kaugseires enim kasutatud taimkasvu mõõtmise ja kaardistamise meetodeid, mille väärtus näitab kindlas kohas lehtede summaarse pindala ja nende alla jääva maa pindala omavahelist suhet. Nii LAI kui ka ESM andmestikud näitasid põhjapoolkeral olulist taimkasvu suurenemist. Statistiliste meetodite ja ESM-i abil välistati sellise kasvu põhjustajatena tavapärased looduslikud mõjud nagu kliima tavapärane varieerumine, vulkaanipursete ja päikesekiirguse mõjud ja põhjustajana jäi alles ainult inimtegevusest võimendatud kasvuhooneefekt.
Kirjeldatud inimtekkeline poolustelähedaste alade rohenemine võib muuta looduslikke protsesse ülemaailmses mastaabis: mõjutada süsiniku- ja energiaringet, veekasutust ning kiirendada või aeglustada kliimamuutust. Lisaks väärib tähelepanu mõju elusloodusele, kuna pehmem kliima tähendab ka suuremat parasiitide survet ja muutusi koosluste liigilistes koosseisudes.
Sellised uuringud ja nendest saadud teadmised on ülioluline infoallikas kliimat ja keskkonnaressursside kasutamist puudutavate poliitiliste otsuste langetamisel.
Vaata NASA videot polaaralade taimkasvu kohta ka siit: