Tööriista järele haaravad rändur-šimpansid (1)

Kaur Maran
, teadusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksperimendi käigus anti šimpansidele puutükid, mille sees olevatest aukudest sai mee kätte vaid erinevate tööriistade abiga.
Eksperimendi käigus anti šimpansidele puutükid, mille sees olevatest aukudest sai mee kätte vaid erinevate tööriistade abiga. Foto: HENDRIK SCHMIDT/AFP/Scanpix

Toidu hankimisel haaravad abivahendeid need, kes on eelnevalt kulutanud palju energiat rändel. Tõenäoliselt toimisid sarnased mehhanismid ka inimeste varases tööriistakasutuses.

Juba aastaid on teada, et inimesed ei ole kaugeltki ainsad loomad, kes oma igapäevases tegevuses tööriistu kasutavad. Abivahendeid kasutavad nii inimahvid, erinevad linnuliigid kui ka ookeanipõhjas elavad selgrootud. Kuidas selline käitumine tekib, on aga seniajani selgusetu.

Sisuliselt jagunevad teooriad kaheks. Üks võimalik seletus on, et tööriista kasutamise võimalus avastatakse puhtjuhuslikult ja kuna see annab indiviidile eelise, levib see ka terves populatsioonis. Teine teooria väidab, et tööriistade kasutamist soosivad erinevad, ennekõike toidu hankimisega seotud faktorid.

Kuigi lõplikku seletust sellele küsimusele niipea loota ei ole, annab hiljuti ajakirjas eLife avaldatud uuring alust toetada pigem teist varianti. Selle autorid Thibaud Gruber ja tema kolleegid Šveitsi Neuchateli ülikoolist on aastaid uurinud Ugandas asuva Budongo metsa šimpansite kogukonda, kes elavad inimahvide mõttes primitiivselt, kasutades tööriistu vaid väga harva.

Et teha kindlaks, kes ja mis kaalutlustel tööriista haarab, puurisid teadlased puutüki sisse augud ja täitsid need meega. Kitsast august magusa toidu kätte saamiseks ei olnud šimpansitel muud võimalust kui kasutada selleks näiteks oksi või rulli keeratud lehti. Tuli välja, et sugugi mitte kõik uuritavad isendid ei üritanud mett kätte saada. Kokku pööras sellele tähelepanu vaid 52 looma, kellest 10 sai mee tööriistade abil lõpuks ka kätte.

Kuna varasemast jälgimisest oli olemas mahukas andmebaas loomade käitumisest enne eksperimenti, asusid teadlased uurima, mille poolest tööriista järele haaranud isendid teistest erinevad. Tuli välja, et pea kõik 52 mee vastu huvi tundnud šimpansi olid eelnevate nädalate jooksul üle keskmise rännanud. Need 10, kes mee ka kätte said, olid seejuures käinud läbi kõige pikemad vahemaad.

Uuringut juhtinud doktor Gruber tõi välja, et selline tulemus sobitub ka varasemate trendidega. Näiteks on teadlased täheldanud, et mida kaugemale šimpansid rändavad, seda rohkemaid tööriistu nad kasutavad.

Kuigi tulemused näitavad üht tööriistade kasutusel võtu viisi, ei välista need siiski ka spontaanse leiutamise teooriat. Pigem võivad need üksteist toetada.

Arvestades inimeste ja šimpanside geneetilist ja sotsiaalset sarnasust on teadlaste sõnul võimalik oletada, et samalaadsed protsessid võisid toimida ka inimeste tööriistade kasutuse võtul.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles