Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hüvasti surmtüütud koosolekud ja ootamatud haigused

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tieto Machine Booster võimaldab tootmisel pilku peal hoida tahvelarvutis | FOTO: Tieto

Milline seos võiks olla surmigavate koosolekute ajaloo prügikasti heitmisel ja teadmisel, et võttes arvesse inimese eluviisi, ilmaolusid, tööd ja ülemuse iseloomu ning pärilikkust, tabab seda inimest just järgmise nädala kolmapäeva hommikul suure tõenäosusega kergeloomuline südameatakk?

Tundub uskumatu, aga see seos on olemas – selleks on inimtarkuse piire kaugelt ületavad tarkvarasüsteemid, mis on võimelised endasse haarama üüratul hulgal toormaterjali, selle läbi hekseldama ja pakkuma meile ausaid ja sõltumatuid järeldusi. Selliseid, mida me ka tuhande SWOT-analüüsi tulemusel ise saavutada ei suudaks.

Väga paljud on kokku puutunud igahommikuste planeerimiskoosolekutega ning jõudnud tõdemuseni, et maailmas on tõenäoliselt vähe tegevusi, mis on veel tüütumad ja kulutavad asjatult niigi napilt käes olevat aega.

Sestap on paljud tarkvaratootjad juba aastaid murdnud pead selle üle, kuidas vabastada üüratu hulk töötunde, mille tagajärjeks on tavaliselt niikuinii inimlikult valed otsused. Valed, kuna inimaju ei suuda iial töödelda piisaval kogusel algandmeid, eraldada sellest emotsioonitult ebavajalikku infomüra ja jõuda kaine analüüsi tulemusel igati kaalutletud järeldusteni.

Lisaks pole inimeste loodud plaanid veatud – mingi asi saab varem valmis, keegi jääb haigeks, mõni masin läheb katki. Nii kaua, kui plaane tehakse seetõttu käsitsi pidevalt ümber, on see päris keerukas ja kulukas töö.

«Praeguste teadmiste põhjal on võimalik saavutada kuni 30 protsenti suuremat efektiivsust just selle arvelt, et tootmise planeerimisega ei tegeleks enam inimesed – ei saadaks enam igal hommikul kümnekesi kokku, et tund aega istuda ja vaadata, mida on plaanis täna teha,» räägib Heiti Mering ettevõttest Tieto, mis loob põhjanaabrite eestvedamisel just selliseid tarku süsteeme.

Heiti Mering | FOTO: Erakogu

Tootmine ongi see valdkond, mille optimeerimisega Tieto sajad asjatundjad praegu rinda pistavad. Ettevõte on kulutanud juba enam kui kolm aastat ja miljoneid eurosid, et luua tarkvaraplatvorme, mille lõpptulemina jääb inimesele võimalus nautida lihtsalt head tunnet, et tal on toimuvast pidev ülevaade ja kontroll selle üle.

Masin viskab nalja

Tieto pole muidugi kaugeltki ainus, kes loob ülitarku suurandmete analüüsisüsteeme, nagu pole ka tööstus ja tootmine lahenduse ainsad kasutusvaldkonnad. Juba käivad katsetused näiteks meditsiinis – täpsemalt telemeditsiinis, kus jälgitakse kodusel hooldusel olevate patsientide tervisenäitajaid, olgu siis kehatemperatuur või vererõhk konkreetsete tingimuste ja tegevuste ajal.

Soome innovatsioonifondi Sitra konsultandina töötav Eesti perearst Madis Tiik ütleb, et suurandmetel põhinev analüüs on meditsiinis väga kuum teema ja on juba toonud turule teenuseid, mis peagi asendavad suuresti arstide peas oleva info ja teevad selle tavakodanikule kättesaadavaks.

Madis Tiik | FOTO: Erakogu

«Näiteks IBM Watson Health Cognitive Computing ehk siis iseõppiv superarvuti on üks selliseid platvorme, millele on juba loodud hulganisti ekspertsüsteeme, mis võimaldavad teatud meditsiinilisi sündmusi – haiguse või komplikatsiooni teket – ette ennustada,» räägib Tiik.

«See on vägev. Esimene tehisintellektil põhinev meditsiinilahendus, mis saab aru ja oskab nalja teha, samuti empaatiline olla,» on Tiik vaimustuses.

Tänu suurandmete töötlemisele ja analüüsile muutub tervishoid tema sõnul märkimisväärselt ja arsti roll lihtsamate probleemide lahendamisel asendub tehisintellekti ja otsusetoe teenustega.

Tieto Eesti arendusjuhi Heiti Meringi sõnul võib alginvesteering sellistesse tarkadesse süsteemidesse olla suur, kuid korralikult töötav telemeditsiin aitaks pikemas perspektiivis palju raha kokku hoida. Samuti päästa elusid, kuna arstide reageerimisaeg väheneb ja patsientide probleemidele saadakse varem jälile.

Kuni meditsiini rahastamine Eestis ei muutu, jääb see valdkond Meringi hinnangul siinmail väga killustatuks ja suuri IT-arenguid oodata pole.

Kui tulla aga tagasi Tieto loodava platvormi juurde, siis seda töötatakse välja ja arendatakse küll põhjanaabrite juures, ent üsna võimsalt on seda testima hakatud teiste riikide kõrval ka Eestis. Prooviprojekt on käima lükatud ettevõttes Hyrles.

«See on üks suurimaid IT-ettevõtete koostööprojekte Eestis, mille eesmärk on ühiselt arendada nii tööstusettevõtete teadmisi IT-võimalustest kui ka IT-ettevõtete teadmisi tööstuse vajadustest ja võimekusest,» räägib Mering.

Nii toimub mõnes tootmisettevõttes näiteks iga kolme sekundi tagant 50 erinevat andmekogumist. Ühe ööpäevaga saadakse juba arvestatav kogus andmeid, kuu ajaga aga veelgi rohkem ning sellest saab teha juba olulisi järeldusi, mis aitavad edaspidi tööd parandada. «Kõike, mida saab mõõta, saab ka analüüsida,» võtab Mering protsessi kokku.

Erandlikud koosolekud

Tööstuses peaks IT-areng hoidma eelkõige ära kõikvõimalikke töökatkestusi – praegu võib üks protsess seiskuda küll vaid näiteks paarikümneks minutiks, kuid selle mõju tootmisele on märgatavalt suurem. Lisaks pakuvad uued lahendused äärmiselt täpset võimalust reaalaja toodete kvaliteeti hinnata ja seda kas või tahvelarvuti ekraanilt kontrollida.

Arukülas tegutsev AS ABB kasutab liinidel toimuva jälgimiseks samuti Soomes loodud ERP-tarkvaralahendust, kus parema ülevaate saamiseks on tööd jaotatud etappideks. Samal ajal tööoperatsioonide kinnitamisega toimub süsteemis andmete kogumine. Nende järjepidev analüüs võimaldab operatsioone parandada ja kiirendada. Reaalajas on tulemuslikkuse mõõdikud nähtavad liinide kohale püstitatud ekraanidelt.

«Igahommikused planeerimiskoosolekud ja Excelisse loodud tööde järjekorrad on meie tehases pigem harva esinev erand kui reegel,» ütleb ABB ajamite ja taastuvenergiaseadmete tehase planeerijate meeskonnavanem Karolin Kalbus.

See lahendus on sobilik ka transpordi- ja logistikaettevõtetele. Soomes on näiteks optimeeritud piimavedu – piimaautodest tehti n-ö arukad masinad, varustades need korraliku internetiühendusega ja piima rasvasisalduse analüsaatoritega. Autodeni jõuab nii alati värske piim, kuna talunikud oskavad autode liikumisaegadega arvestada, lisaks on muutunud automaatseks piima koguse ja rasvasisalduse mõõtmine ning andmevahetus tootjate ja kokkuostjate vahel.

_________________

KOMMENTAAR

Külle Tärnov
Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonna juht

Külle Tärnov | FOTO: Peeter Langovits

Suurte haiglate ja nende teenindada olevate piirkonnahaiglate igapäevane töö planeerimine ja optimeerimine toimub tegelikult analoogselt tehastega.

Haiglatarkvarades mõjutab asjade interneti ja andmetöötluse nutikas kasutamine kindlasti nii tõhusust kui ka kvaliteeti. Erinevaid osasid sellest on maailmas juba tehtud ja tegemisel, aga kindlasti on veel palju arendamist vajavat. Eestis juurutati hiljuti ravimite koostoime andmebaas arstidele ning on plaanis osta sobilik otsusetoe süsteem.

Eesti on suuremate tegijate jaoks maailmas kahjuks liiga väike ja seetõttu pole enamik neist Eestisse jõudnud ehk Eesti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande süsteemiga ennast kohandanud ja ühendanud ega eestikeelseks teinud.

Tagasi üles