Astronofüüsikute teoreetiline uuring näitab, et kõige tõenäosem aeg elu tekkeks Kosmoses tuleb alles miljardite aastate pärast.
Kas elu Maal sündis enneaegselt? (2)
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
3. august 2016, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna meie Päikesesüsteem oma 4,5 miljardi aastaga on 13,8 miljardi aasta vanuses Universumis alles nooruke, on Maavälist elu otsivad teadlased olnud seni arvamusel, et kui elu ka leitakse, on see tõenäoselt jõudnud areneda miljardeid aastaid kauem kui meie. Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse teadlaste teoreetilise hinnangu alusel võib selline arvamus siiski ennatlik olla.
Oma töös juhindusid Abraham Loeb Harvardist ning Rafael Batista ja David Sloan Oxfordist küsimusest, kas elu teke meile lähedases kosmilises ajas Päikesega sarnase tähe ümbruses on tõenäoline. Piirdudes oma arvutustes sellise eluga nagu me seda Maa peal teame, hindasid nad elu tekke tõenäosust alates esimestest eluks vajalikke elemente tootvatest tähtedest 30 miljonit aastat pärast Suurt Pauku kuni kauge kosmilise tulevikuni 10 triljoni aasta pärast, mil tähed tuhmuvad ja elutegevus muutub võimatuks.
«Kui keegi küsiks teilt, millal on elu teke kõige tõenäosem, võiksite ehk naiivselt vastata, et kohe praegu,» ütles ajakirjas Cosmology and Nongalactic Astrophysics avaldatud artikli juhtiv autor Avi Loeb. «Oma uuringus avastasime, et elu tekkimine on märksa tõenäosem hoopis kauges tulevikus.»
Võtmetähtsusega on siin tähtede eluiga – mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta ka läbi põleb. Päikesest vaid kolm korda suuremad tähed ületavad juba suuruse ülempiiri, plahvatades elu tekkeks kaugelt liiga vara.
Palju suurem on tõenäosus elu tekkeks hoopiski pisikeste, Päikesest kümme korda väiksemate tähtede ümber tiirlevatel planeetidel. Sellised tähed võivad põleda kuni 10 miljardit aastat, mille jooksul elu tekkimise tõenäosus muudkui kasvab. Tõenäosus, et elu tekib kauges tulevikus, on seega ligi 1000 korda kõrgem kui selle teke praegu, ütlevad teadlased. Samas on selliste väikeste tähtede, nii-nimetatud punaste kääbuste, peal elu tekkel omad probleemid. Nimelt kiirgavad nad oma nooruses tugevat ultravioletset kiirgust ja valguspahvakuid, mis võib läheduses asuvatel planeetidel kiiresti igasuguse atmosfääri hävitada. Nende ohtude ja elutekke võimaluste hindamiseks soovitab Loeb tulevatel kosmosemissioonidel uurida meie läheduses asuvaid punaseid kääbuseid.