Mitte midagi pole muutunud – Eesti interneti selgroog kõigub jätkuvalt hanejalgadel

Kagu-Eesti lairibavõrk. Valmis võrk on märgitud siniselt, planeerimisel olev punaselt.

FOTO: ELASA

Riik pole vaatamata paljudele selgetele kriitikaviidetele võtnud midagi ette selleks, et luua tulevikukindlus maksumaksja raha eest loodava Eesti interneti põhivõrgu omandiküsimuses. «Eks paista,» kõlab riigi seisukoht selle pea sajamiljonilise projekti tulemi kohta.

Eesti interneti selgrooks olevat valguskaabli põhivõrku loob nimelt Eesti Lairiba Sihtasutus (ELASA), mille asutasid poolemiljonilise sissemaksega aastal 2009 välimaiste omanikfirmadega ettevõtted Elion ja EMT (nüüd Telia), Elisa, Tele2, Ericsson Eesti, Televõrgu AS, Levira ja Eltel Networks AS. Oma hääl on sihtasutuses ka Eesti riigil, mida esindab seal majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

ELASA on ühtlasi sihtasutus, mis on võitnud sisuliselt kõik riigihanked, mille riik on korraldanud Euroopa maksumaksja rahade jagamiseks interneti põhivõrgu rajamisele. Kokku moodustab see summa võrgu valmides ligi 74 miljonit eurot. 15 protsenti kogusummast peab tasuma sihtasutus ise, kuid selle osa täitmiseks pole seni omanike raha kulutatud, vaid sihtasutuse nimel laenu võetud. MKM on ka avalikult välja öelnud, et raha kulutamiseks korraldatud hangetel polegi olnud eesmärgiks konkurentsi tekitamine ja rahad on seega garanteeritult just sellele sihtasutusele läinud.

Euroopa maksumaksja raha on Eesti riigile antud selleks, et lahenda turutõrget – kes see ikka tahab vedada kalleid internetikaableid ja luua ülikiiret internetti piirkondadesse, kus on kaks talu kolmes reas ja kust seega tehtud investeeringud iial tagasi ei tule.

Paraku näitab senine praktika, et kogu interneti põhivõrk on loodud vaid mobiilimastide ühendamiseks valguskaabliga ja turutõrke likvideerimisest on asi väga kaugel. Teisi kliente peale mobiilifirmade põhivõrgul (paari väga üksiku erandiga) lihtsalt pole. Seega on mobiilioperaatorid saanud oma mastidele  maksumaksja raha eest suurepärased ühendused ja Eestis pole mobiilse andmesidega väga suuri probleeme (paljud selle väitega kindlasti nõus pole – pealinnast rongiga Tartu poole liikudes kukub ühendus vana hea Edge-side peale juba enne Kehra jaama).

Kuid õhus on veel üks oluline küsimus: kellele kuulub ikkagi põhivõrk ise ja mis saab sellest näiteks siis, kui Rootsi ettevõtted otsustavad sihtasutuse pärast võrgu lõplikku valmimist näiteks likvideerida. Sihtasutuse põhikirjas on selle kohta punkt, mille kohaselt jagatakse ELASA likvideerimisel kogu vara asutajate vahel ära.

«See tähendab, et kohe, kui lõppeb riigi poolt ELASA-le toetuste maksmine, võivad asutajad likvideerida ELASA ning selle vara pealt moodustada aktsiaseltsi, millel ei ole riigi ees enam kohustusi ning mis on igale asutajale reaalselt kaubeldav vara. Samuti saavad nad kasutada avaliku sektori rahaga ehitatud võrku ära endale turul domineeriva positsiooni kindlustamiseks,» ütles ELASA eksjuht Olav Harjo juba möödunud aasta oktoobri lõpus.

(ELASA nõukogu vabastas Olav Harjo mullu oktoobris ametist, kuna heitis talle ette iseendale läbi ELASA tütarfirma suurte ja lubamatute summade maksmist, sealjuures ilma kirjalike lepinguteta. Kohe pärast seda lõi Harjo ettevõtte Topest OÜ, mille sisuks paistab olevat taas internetivõrgu rajamise nõustamine. Vaatamata tõsistele etteheidetele on Harjo osalenud jätkuvalt näiteks riigikogu selleteemalistel aruteludel).

Igal juhul tegi Harjo ametist lahkumise hetkel ka MKMile ettepaneku tagada baasvõrgule avalik kasutus ka pärast riigipoolse finantseerimise lõppemist ning jätma see kas iseseisvana sihtasutusse või jätma riigi omandisse. «Vastasel juhul kaotab riik igasuguse kontrolli EstWin võrgu üle, mis tähendab, et riik teeb Eesti rikkamatele ettevõtetele 74 miljoni eurose kingituse,» arvas Harjo.

Sisuliselt tähendab Harjo ettepanek seda, et  juhul, kui riik soovib ELASA-le edasi toetusi maksta, tuleb muuta ELASA põhikirja selliselt, et sihtasutuse likvideerimise korral jääb kogu sihtasutuse vara riigile.

Harjo ettepanekud panid esimese hooga tõesti MKMi ametnikud tegutsema. Asekantsler Taavi Kotka leidis Olav Harjo ettepanekuid kommenteerides toona, et võrku ennast muidugi füüsiliselt ära jaotada ei saa. «Kaabel on ju maa sees ja me ei hakka jagama kiude või seda, kes saab endale Abja-Paluoja ja kes Kohtla-Järve. See ei oleks mõeldav ega teostatav.»

Kotka toonaste sõnade kohaselt on Olav Harju tõstatatud küsimus aga kindlasti põhjendatud. «Ma ise ei ole sihtasutuse algatamise juures olnud, kuid teema on kindlasti selline, mille tahan üle vaadata. Minu jaoks oli see väga oluline tähelepanu juhtimise koht,» sõnas Kotka.

Postimees tundis nüüd – ligi 10 kuud hiljem – huvi, kas probleemile on õnnestunud lahendus leida ja väga kalli põhivõrgu omandiküsimus on igavestest ajast igavesti selge. Paraku selgus, et olukord on läinud veelgi udusemaks.

«Eks seda saab öelda siis, kui selline variant laual,» kõlab täna Eesti riigi seisukoht läbi MKMi esindaja Mihkel Loide küsimusele, kes saab põhivõrgu omanikuks siis, kui sihtasutus likvideeritaks.

Loide selgitas, et talle teadaolevalt ELASA asutajatel sihtasutuse likvideerimise soovi ei ole. «Praegu saab öelda, et senise mudeli jätkumine on mõistlik, sest võrk on hästi hallatud, hinnad kulupõhised jne,» lisas ta.

Loide kinnitusel saab ELASA sidevõrku võõrandada ainult MKM eelneval kirjalikul nõusolekul, aga sellist soovi ministeeriumil ei ole.

«Estwin võrk jääb senise kava järgi ELASA omandisse. Võrgu ehitus jätkub sarnaselt esialgsete põhimõtetega, et 15 protsenti finantseerib ELASA omavahenditest, 85 protsenti tuleb toetusena. ELASA peab võrku haldama ja hooldama, võimaldama tehnoloogianeutraalset võrdsetel tingimustel juurdepääsu,» lisas Loide.

Tagasi üles