Andrus Ansip: rändlustasud kaovad – see on meie lubadus

Andrus Ansip

FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP

Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi sõnul on rändlustasude kadumise praegune mudel saanud küll olulise tagasilöögi, kuid tööga minnakse edasi ja need tasud Euroopas ringi reisides kaovad.

Komisjoni senise plaani kohaselt pidid rändlustasud kaduma järgmise aasta 15. juunil, kuid möödunud nädalal lükkas komisjoni president Jean-Claude Juncker selle kava mitmete huvigruppide survel tagasi.

«Praegune olukord ei ole sugugi väga lootustandev, sest põhimõtteliselt on olemas blokeeriv vähemus nii põhjas kui lõunas. Me tegutseme selle nimel, et rändlustasud täielikult ELis 15. juunil 2017 kaoksid, kuid see on väga tubli tükk tööd, mis tuleb teha kõigil liikmesriikidel ja telekomioperaatoritel selleks, et eesmärgini jõuda,» ütles Andrus Ansip täna Strasbourg’is Postimehele.

Ansip viitas täpsemalt näiteks probleemile suvekuudel, mil lõunariikidesse liigub meeletus koguses turiste, kelle teenindamiseks tuleb sealsetel telekomiettevõtetel teha suuri investeeringuid. Nende katmiseks tahaksid nad teenida turistide koduvõrkude operaatoritelt hulgimüügihindade põhjal märgatavalt suuremaid summasid, kui praegu pakutud 0,85 senti megabaidilt.

«Need investeeringud koormatud vaid kolme suvekuu jooksul ja ülejäänud üheksa kuu jooksul mingisugust tulu neilt investeeringuilt ei laeku, sest turiste lihtsalt ei ole. Neile ei saa ette heita, et nad tahaksid veel kõrgemaid hulgihindu, kui komisjon välja pakkunud on,» selgitas Andrus Ansip.

Mis puutub põhjariikidesse, siis näiteks Eesti-sisene arveldus käib hinnaga 0,14 senti megabaidi pealtt, mis omakorda tähendab, et iga Brüsselis viibiva eestlase tarbitud megabait toob Eesti ettevõttele 0,71 senti megabaidilt kahjumit.

«Telekomiettevõtted elavad selle üle, kui see rändlus on selline nagu ta tegelikkuses on - ehk rändluses viibitakse keskmiselt 12 päeva aastas,» hindas Ansip.

Kui rändluses viibimise periood on aga pikem - Hispaanias puhkavate Saksa pensionäride puhul kindlasti ka pikem kui kolm kuud -, viib see siinsed ettevõtted majandusliku kahjumini, ja selleks, et end päästa, tuleks «seda külluslikku megabaitide arvu, mis Soomes, Rootsis või ka Eestis saada on, oluliselt vähendama, et kahjum rändlusvabast liikumisest oleks väiksem». Seega põhjamaad, sarnaselt Eestile, tahaksid, et need hulgihinnad oleksid madalamad.

«Rändlustasude kadumine  on optimeerimisülesanne, mis ei sisalda ainult rändluses viibitud päevade arvu, vaid ka paljut muud, sealhulgas hulgihindu,» märkis Ansip.

Ansipi sõnul pole ka kuidagi võimalik olukord, kus igaüks saab mobiilside pakette osta riikidest, kus need on kõige odavamad ning külluslikumad ja kasutada neid riikides, kus teenuste hinnad on kallid.

«Meil on vaja kindlust, et rändlusvaba liiklust ei hakata kuidagi kuritarvitama. Näiteks ei tekitata kusagil virtuaalseid operaatoreid, kes hakkavad müüma meie odavaid külluslikke pakette riikides, kus hinnad on märksa kallimad,» ütles Ansip.

Ansip tõdes, et riigid on erinevas olukorras - näiteks Soomes on 35 euro eest võimalik saada 100 korda rohkem gigabaite kui Ungaris, või 50 korda rohkem kui Saksamaal.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles möödunud nädalal, et Euroopa Komisjoni volinikel Andrus Ansipil ja Günther Oettingeril tuleb tagasi võtta ja ümber töötada rändlustasude kaotamise senine mudel, mille kohaselt oleksid rändlustasud kaotatud vaid 90 päeval aastas.

Kui Komisjon avaldas möödunud nädala alul kava detailid, pälvisid need mitmete Euroopa parlamendi liikmete ning tarbijate esindusorganisatsioonide teravat kriitikat. Kava järgi ei oleks Euroopa telekomioperaatorid saanud tarbijatelt teistes liikmesriikides telefoni kasutamise eest lisatasu küsida kokku 90 päeval aastas. Pärast nimetatud ajalise piiri ületamist oleks operaatoritel olnud õigus lisatasusid rakendada.

Tagasi üles