Osa eesti digikultuuri pääseb hävingust (1)

Hendrik Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmi «Päevad, mis ajasid segadusse» kodulehekülg tehti küll 2016. aastal, kuid koondab kõik 1990. aastate teise poole veebistilistika olulised elemendid: tähine taustapilt, Comic Sans kirjatüüp, vuljuvad GIFid ja Ally McBeali tantsiv beebi. Vaata täisversiooni paevad.ee/loading.
Filmi «Päevad, mis ajasid segadusse» kodulehekülg tehti küll 2016. aastal, kuid koondab kõik 1990. aastate teise poole veebistilistika olulised elemendid: tähine taustapilt, Comic Sans kirjatüüp, vuljuvad GIFid ja Ally McBeali tantsiv beebi. Vaata täisversiooni paevad.ee/loading. Foto: Kuvatõmmis

Mäletate aegu, kui Google’it polnud olemaski, populaarsed otsimootorid olid Yahoo! ja Altavista ning parimaks veebilehitsejaks peeti Netscape Navigatorit? Kodune internetiühendus käis läbi analoogliini, mille peal oli 33,6 kbps modem, moodsamatel inimestel lausa 56 kbps. Just siis, 1997. aastal alustas Telia eelkäija Elion projektiga, mille käigus pakuti kasutajatele tasuta serveriruumi oma kodulehtede majutamiseks.

Sündis hot.ee keskkond, kus iga kasutaja sai endale 10 MB kodulehe majutamiseks kujul www.hot.ee/[kasutajanimi] (hiljem lisati veel terve gigabait serveriruumi piltide mahutamiseks). Kodulehe tegemiseks oli vaja tunda HTMLi ning selle üleslaadimiseks aru saada FTP kliendi tööpõhimõttest.

Eestlaste hulgas osutus see teenus populaarseks. Viimastel andmetel on hot.ee keskkonnas 92 000 veebilehte, milles ei kajastu nimekirja koostamise hetkel juba veebist kadunud lehed. Võrdluseks, 1996. aastal oli terves maailmas kokku ca 100 000 veebilehte.

Kõik hot.ee veebilehed kokku võtavad enda alla hinnanguliselt 100 GB kõvakettaruumi, nii et need võiks ära mahutada paarikümneeurosele välisele kõvakettale ja selle taskus minema viia. Sellest hoolimata otsustas Telia nüüd nendest loobuda. Septembri lõpuks peaks oluline osa eesti digikultuuri maailmast kaduma.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles