EstWin internetivõrgust on mobiilside 10 korda enam kasu saanud
12. oktoober 2016, 12:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 70 miljonit euro eest rajatav Eesti interneti põhivõrgu EstWin senine lõppkasutajate statistika näitab mobiilse interneti kasutajate kümnekordset võidukäiku traadiga interneti kasutajate ees.
Euroopa Liit on Eestile miljonid andnud selleks, et viia ülikiire internet neisse tururõkepiirkondadesse, kuhu sideettevõtjad pole ise rajanud kiireid andmesideühendusi, kuna see ei tasu majanduslikult neile ära, ütles Postimehele Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL) tegevjuht Jüri Jõema.
Ehk siis luuakse ühendused loomaks juurdepääsupunkte, millest edasi viib Interneti lõppkasutajateni ükskõik millist tehnoloogiat kasutav sideteenuse pakkuja. Senine lõpptarbijate statistika näitab, et baasvõrgust on internet lõppkasutajateni jõudnud mobiilse interneti kasutajateni lausa suhtega 1:10.
Baasvõrku rajava sideettevõtete sihtasutuse ELASA juhi Priit Soomi sõnul näitab EstWin-ist kasusaajate hulga uuring, ligi 15 000 lõppkasutajat on selle abil saanud endale püsiühenduse ja ligi 145 000 inimest kasutavad saadud võimalusi mobiilsidevõrkudes.
«Kasu ei ole ainult uus leping, vaid ka kiirem püsiühendus ning kiirem ja stabiilsem mobiiliteenus,» täpsustas Soom.
Soom tõdes, et baasvõrgule peavad lõpptarbijad külge tulema ja see on suure pildi eesmärk, kuid lõppkasutajate arv ei ole päris baasvõrgu rajast sõltuv suurus.
«Selleks, et tarbija baasvõrgust kiire või ülikiire interneti näol kasu saaks, peab olemas olema mõistliku hinnaga kättesaadav juurdepääsuvõrk, lisaks peab pakutav andmesideteenus olema kliendile vajalik ja rahaliselt jõukohane,» märkis ELASA juht.
EestWin baasvõrgus on välja ehitatud liitumispunktide arv üle 1200, millest 700 paikneb sideoperaatorite võrgusõlmedes ja nendest tõepoolest alla poole on fikseeritud side operaatorite võrgusõlmedes.
Samuti asuvad võrgusõlmed 400 -s kohaliku omavalitsuste hoones (koolid, lasteaiad, raamatukogud, muuseumid, rahvamajad, vallamajad) ja 100 muudes avalikes kohtades. Lisaks on kogu trassi ulatuses umbes 1,5-2 km intervalliga üle 2000 kaevu, mis annab võimalike liitumispunktide arvuks üle 3200.
Interneti püsiühenduse lõppkasutajateni mittejõudmise peamiseks põhjuseks on liiga kallis kaabli maasse paigutamise hind.