Meid jälgitakse: maailma väikeriigid ootavad Eestilt järjekordset imet

Aet Rahe

FOTO: GORM K GAARE / EUP-BERLIN.COM

Aastaid oma e-teenuste rohkusega maailmas tähelepanu äratanud Eestil on taaskord aeg ennast tõestada – kuidas suudab üks maailma mastaabis sisuliselt olematu rahvaarvuga riik kasvada üleilmse haardega teenuseid pakkuvaks kogukonnaks. 

Väikeste riikide võimalused majanduskonkurentsis edukad olla ja kasvada on sel nädalal Oslos peetava innovatsiooninädala üks ideoloogilisi peateemasid.

Nädala avamistseremoonial oli Eesti kindlalt välisriik, mis sai esinejate seas enim tähelepanu ning seda seoses eelkõige e-residentsuse projektiga. «1,3 miljoni elanikuga riik tahab aastaks 2015 omada 10 miljonit e-residenti. See on protsess, mida me tahame väga suure huviga jälgida – kuidas te muudate end atraktiivseks talentidele, investoritele, ettevõtjatele ning töötate selle nimel üle ilma,» ütles näiteks Innovation Norway juht Anita Krohn Traaseth.

Anita Krohn Traaseth ja Anya Eldan

FOTO: GORM K GAARE / EUP-BERLIN.COM

Kogu innovatsiooninädalat sisse juhatanud avamistseremoonial Eestist esindanud konsultatsioonifirma Art IT juhi Aet Rahe sõnul aitavad sellised e-riigi teenused nagu e-valimised ja x-tee laiemalt teenindada inimesi sõltumata sellest, kus nad viibivad.

«Kui kõik on paberivaba, kõik on ühendatud ja kõiki on võimalik teenindada nende asukohast sõltumata, siis võime saada riigiks, millel pole piire. Avada oma infrastruktuur neile, kes tahavad elada oma elu nii, nagu meie seda teeme – olla riik kui teenus,» sõnas Rahe.

Kuid väikeriikide võimalused oli laiemalt kõne all ka startup-ettevõtluse valguses. Ennast samuti väikeriigiks pidava Iisraeli innovatsiooniameti varase staadiumi ettevõtete üksuse juht Anya Eldan märkis näiteks, et väikeste riikide startup-ettevõtetel on tegelikult suuremgi lootus edule, kuna puudub mugavust sisendav siseturg ning kohe algusest tuleb mõelda globaalselt.

 Iisraelis sünnib hetkel ligi 1000 startup’i aastas ning tegevuses on neid hetkel 7000.

«Samas on vägagi oluline, et laias maailmas haaret laiendama minevate ettevõtete tulud tuleksid edasi just oma koduriikidesse, et just seal luuakse uusi töökohti ja et riigi majandus kasvaks,» lisas ta.

Valitsused peavad jalad kõhu alt välja võtma

Anya Eldani sõnul on maailm seoses idufirmade ajastuga pöördumatult muutunud ning aastaid kehtinud tarkused ja põhimõtted ei kehti enam.

«Ma ei saa enam loota, et sünnivad ettevõtted, mis toimivad valitsuse reeglite järgi. Me peame muutma oma reegleid selle järgi, kuidas turg toimib,» sõnas Eldan.

Kapitaalselt on tema sõnul muutunud ka näiteks tarkvara loomine ning varem õpitud reeglid ei kehti enam. Arendustsüklid on muutunud väga lühikeseks, reliise antakse välja juba kord päevas või ka kord tunnis.

«Loomulikult ei ole valitsustele sellise olukorraga kohanemine lihtne,» märkis ta. «Samamoodi ei peaks enam valitsused otsustama, millistesse majandusharudesse investeerida – ettevõtlusorganisatsioonid peaksid seda ise tegema ja omavahel jagama.»

Startupidel aeg hakkama reaalsust tootma

Norra kaubandus- ja majandusminister Monica Mæland rõhutas oma esinemises, et enam ei piisa suhtumisest, et innovatsioon on vaid mõtlemine ja loomine. «See peab olema ka tegelike toodete ja teenuste pakkumine turule. See saab sündida aga vaid vana ja uue majanduse, teaduse ja äri, avaliku ja erasektori koostöös,» sõnas ta.

Monica Mæland

FOTO: GORM K GAARE / EUP-BERLIN.COM

Millega Norras sarnaselt Eestiga eriti rahul ei olda, ongi startup-ettevõtete kasvule suunamine ning teadustööde tulemuste jõudmine ärisse. Nii tahab ka Norra valitsus olla kindel, et riigi investeeringud innovatsiooni, teadusesse ja ettevõtlusesse hakkavad lõpuks looma reaalset väärtust.

«Valitsus ei ütle küll ettevõtetele, kuidas ja millistes valdkondades innovatsiooni teha, kuid loob eeldused, et Norra ettevõtted oleksid üleilmses konkurentsis tegijad,» kirjeldas ta Norra valitsuse seisukohti. 

Tagasi üles