Palling taksosõjast: kahju, et politsei peab sellega tegelema

Kalle Palling

FOTO: Liis Treimann

Sõiduautodega reisijateveo osutajate vahelise konflikti ja politseimenetluse alustamiseni viinud uuendamata seaduste kohendamine seisab jätkuvalt koalitsioonierakondade erimeelsuste taga.

«Meil on kahjuks riigikogus mõned põhimõttelised erimeelsused, kus üks osa saadikutest endiselt arvab, et tegemist on uue vanaga. Seda see ei ole - Skype ei ole digitaalne telefon sõna telefon tähenduses,» selgitas sõidujagamisteenuse seadustamise eestvedajaks olev riigikogu liige Kalle Palling.

Just iganenud ühistranspordiseadus on see, millega pole rahul ei «vana tüüpi» majandust esindavad taksoettevõtted ega jagamismajandust vahendavad mobiililahenduste pidajad. Turul eksisteerivad mõlemad teenused juba enam kui aasta paralleelselt. Taksoettevõtete hinnangul on nad liiga karmide nõuetega seatud ebavõrdse konkurentsi olukorda, sõidujagamisteenused tahavad aga oma tegevuse legaliseerimist.

Kalle Palling kinnitas, et majanduskomisjonil on soov novembri kuu jooksul seaduse menetlemisega lõpule jõuda. Piisavalt palju alternatiivseid kompromissettepanekuid on tema hinnangul selleks laual, et saaks edasi liikuda.

Vaidluste objektiks on olnud muu hulgas sellised teemad nagu taksomeetri kõrval satelliidikaardi põhise rakendusega sõiduhinna arvestamine, kindlustuse määrad  sõidujagamiseks kasutatavatel autodel, maksuametile sõiduandmete edastamise võimalus või kohustus, kokkuleppevedude võimalikkus tänavalt tulijale ning see, kas taksojuht saab samal olla sõiduajagaja.

«Olulisima ettepanekuna oleme lauale pannud kevadel Uberi ja EMTA koostöös alustatud pilootprojekti, kus info kõikide juhtide sissetulekute kohta saadetakse automaatselt maksuametisse. Just tavataksondus on seni elanud maksuaugus ja nüüd peame andma võimaluse neile, kes tahavad ennast maksuameti IT-lahenduste külge liita ja ausalt makse maksta,» sõnas Kalle Palling.

Õunad ei asenda apelsine

Autoettevõtjate liit ja taksoettevõtjate liit avalikustasid eile, on kogu suve vältel kogunud andmeid Taxify ja Uberi sõidujagajaist juhtide kohta. Indrek Tederi büroo kaasabil koostati nende põhjal politseile mentluste algatamiseks avaldus ligi 50 juhi andmetega ning ootamas on veel suvel kokku kogutud enam kui 200 rikkumist.

«Tõepoolest on tegemist kahetsusväärse olukorraga, kus politsei peab tegelema selliste küsimuste lahendamisega, hajutades sealjuures tähelepanu meie inimeste igapäevaelu turvalisemaks muutmiselt,» andis Kalle Palling juhtumile oma hinnangu.

Tema sõnul on reaalne mure ühistranspordis see, et inimesed tahavad järjest enam kasutada oma isikliku sõiduauto asemel takso- või sõidujagamisteenust.

«Juhte ei jätku piisavalt ei taksofirmadele ega nendele klientidele, kes digitaalsete platvormide vahendusel omale tipptundidel autot proovivad saada. Taksojuhid on aru saanud, et nad ei vaja enam mõistliku töötasu teenimiseks taksofirma vahendusteenust ja uusi sõidujagajaid takistab tõenäoliselt juurde tulemast see, et puudub selge seadusandlus,» lisas ta.

«Taksofirmade rahustuseks ütlen, et õunad ei asenda apelsine, nad täiendavad teineteist. Sõidujagamine ja taksondus konkureerivad mitte omavahel vaid isiklike autode kasutamise vahel. Kui hind ja kvaliteet on hea, siis ei ole mõistlik oma autot omada. Jõuame üheskoos sinnani, et meie linnaruum autode arvelt avaramaks ja liiklus rahulikumaks,» ütles riigikogu liige.

Ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu läbis kevadel riigikogus esimese lugemise, kuid jäi pärast seda toppama.

Tagasi üles