Inglismaal Sussexi maakonnas 10 aastat tagasi avastatud pruun kivikübe on osutunud 133 miljonit aastat tagasi elanud dinosauruse kivistunud ajuks, mis on tõstmas küsimust – kas hiidsisalike aju ei võinud olla arvatust suurem?
Leiti maailma esimene dinosauruse aju fossiil
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
28. oktoober 2016, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi ei ole ühtegi sarnast fossiili leitud ja teadlased on elevil – keegi ei ole dinosauruse aju näinud.
Nimelt on aju koos teiste pehmete kudedega pea alati üks esimestest lagunema hakkavatest kehaosadest. Ajukude on seetõttu üks kõige ebatõenäolisemalt säilivatest kudedest üldse.
Teadlased arvavad, et leitud fossiili säilimise taga pidi olema puhas õnn – tõenäoselt kukkus selle omanik – iguanodoni perekonda kuuluv dinosaurus – surres sohu, mille happelised veed ei lase orgaanilistel ühenditel teatavasti laguneda ja säilitavad neid pea igavesti.
«Ajukoe säilimise tõenäosus on uskumatult väike ja seetõttu on see leid tõesti uskumatu,» vahendas Inglise Geoloogia Seltsi välja antud uuringu kaasautori Alex Liu sõnu The Independent.
Kivi avastamise au kuulub amatöör-fossiiliotsija Jamie Hiscocksile, kes avastas selle enda kodu lähedaselt mererannalt. Fossiilide vastu huvi tundev Hiscocks tundis selle ebatavalise kuju põhjal kohe ära, et tegemist ei ole tavalise kivi ega isegi tavalise fossiiliga. Fossiili avastamisele eelnenud ööl oli Sussexi randa räsinud tugev talvetorm, mis oli minema kandnud paksu kihi rannasetteid, mille alt Hiscocks selle omapärase kivi leidiski. See oli tõeline õnn, kuna hapra fossiili oleks järgmine torm juba hävitada võinud.
Kuna tegemist oli juba peale vaadates millegi erilisega, saatis Hiscocks oma leiu Oxfordi Ülikooli teadlastele uurida. Need nõustusid, et tegemist peab olema millegi erilisega. Kui erilisega, selgus aga alles üle kümne aasta hiljem laborianalüüside abil.
«Panin tähele, et fossiil oli ebatavaliselt säilinud ja hakkasin seetõttu ka pehme koe säilimisele mõtlema,» ütles Hiscocks, kes on nüüd ka dinosauruse aju maailmale tutvustava uuringu kaasautor.
Ja juba esimene ajufossiil tõstab küsimusi meie seniste dinosauruste anatoomia hinnangute kohta – kas nende aju ei võinud olla suurem, kui seni arvatud? Ühe säilinud ajufragmendi järgi on teadlaste sõnul võimatu sellele küsimusele ammendavat vastust anda. Suurem aju ei pruugi tähendada ka kuigi palju vaimse võimekuse kohta.
Kitsendustest hoolimata on sellest ühest ajutükist palju järeldada. Oma põhitöö kõrvalt fossiili uurinud teadlased suutsid elektronmikroskoobi abil selle sisse vaadata ja teha kindlaks, et lisaks muule on säilinud ka ajukelme jäänused ja ajukude ise. Mikroskoobipildil nähti ka mõne millimeetri paksuseid veresooni. Nende põhjal on juba võimalik leida sarnasusi fossiili ja dinosauruste järglaste, tänapäeva lindude ja krokodillide vahel.
Uuring näitas, et dinosauruse ajukelme oli ebatavaliselt tugevalt vastu tema koljut pressitud. Üks võimalik hüpotees ongi, et järelikult pidi aju olema ülejäänud keha suhtes suurem, kui seni arvati.
Teadlased ise selle järeldusega just ei rutta. Hüpoteesi kinnitamiseks peaks tegema veel palju teadustööd ja ei ole selge, kas ühe säilinud aju põhjal selliseid järeldusi teha saabki. Praegu peetakse tõenäosemaks ajukelme kokkusurutuse seletuseks, et iguanodon vajus sohu pea ees ja nii vajus vähehaaval lagunev aju kolju ülaossa, mis tekitas ka tänase fossiili struktuuri.
«Muidugi on igati võimalik, et dinosaurustel olid tõesti suuremad ajud, kui me seni arvanud oleme, aga vaid selle ühe isendi põhjal me seda väita veel ei saa. Mis aga tõepoolest märkimisväärne on, et täpselt õiged tingimused võimaldasid ajukoe säilimise. Loodetavasti on see alles esimene paljudest sellesarnastest avastustest,» ütles uuringus osalenud Dr David Norman Cambridge’i Ülikoolist.