Antarktikast leiti hiiglasliku 66 miljonit aastat vana murdjasisaliku jäänused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaikaifiluks ristitud dinosaurustega kaasaegne hiiglane oli 10 meetrit pikk ja täitis omaaegses ökosüsteemis tõenäoselt terve kontinendi tippkiskja rolli.
Tollal oli Antarktika muidugi märksa soojema kliimaga kui tänapäeval ja nii oli muistsetes meredes ka rohkem roomajaid, kellest kaikaifilu toituda sai.
Antarktika karmi kliima tõttu on see tõenäoselt üks paleontoloogide poolt kõige vähem uuritud piirkondadest maailmas. Seetõttu on ka paljude uurimisgruppide pilgud just sinna koondunud.
Ühel 2010. aasta ekspeditsioonil sattus grupp Tšiili teadlasi Seymouri saarel eriti halbadesse ilmaoludesse, mistõttu oldi juba valmis kogu väljasõitu ebaõnnestunuks kuulutama. Ühel peamiselt põlvesügavuses mudas sumpamisele kulunud päeval avastati 66 miljoni aasta vanusest kivimist aga midagi tõesti üllatavat – hiiglasiku Mosasauruseks kutsutava hiiglasliku meresisaliku jäänused.
Mosasaurused ei olnud dinosaurused, vaid pigem tänapäeval elavate sisalike lähedased sugulased, kes elasid kriidiajastu meredes samal ajal, kui dinosaurused maismaad valitsesid. Erinevalt tänapäevastest sisalikest arenesid mosasaurustel aga välja spetsiaalsed ujumiseks vajalikud lestad sõrmede vahel ja pikk saba. Üks tuntuim mosasaurus oli tülosaurus, keda tihtipeale eelajalooliste loomade raamatutes kujutatakse.
Enne kaikaifilu avastamist ei olnud aga teada ühestki nii suurest mosasaurusest Antarktika mandril. Seni suurim oli 70-sentimeetrise pealuuga liik ladinakeelse nimega Taniwhasaurus antarcticus, kes osutus avastatud kaikaifilu kaugeks esivanemaks. 20 miljonit aastat hilisemast ajast on teada teine kauge sugulane, Põhja-Ameerika tülosaurus.
Kaikaifilu pealuu oli hiiglaslik – 1,2 meetrit pikk – , mis teeb temast suurima lõunapoolkeralt leitud mosasauruse. Tema nimetus pärineb Tšiili ja Argentina lõunaosas elava Mapuche rahva kosmoloogiast, kus Kai-Kai filù nimeline hiigelroomaja merede valitseja tiitlit kannab ja maismaa valitseja Treng-Trengi filùga vägikaigast veab. Nende kahe hiiglase võitlusest sünnivad maavärinad, vulkaanid, tsunamid ja kõik geoloogiat vermivad nähtused.
«Mida enam selliseid kriidiajastu mitmekesisuse näiteid lõunapoolkeralt leiame, seda nõrgemaks muutub senine 19. sajandist kehtinud paradigma, mille kohaselt oli suurem osa lõunast leitud fossiilidest näited põhjapoolkera liikide laisast levikust. Seetõttu on põhja liikidega kauges suguluses liigi leidmine Antarktikas väga oluline,» ütles uuringut juhtinud Rodrigo Otero.
Uuring avaldati ajakirjas Cretaceous Research.