Karm tõde: investorite panus Eesti idufirmadesse on tugevasti kukkunud (2)
15. november 2016, 09:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle aasta karm statistika näitab, et drastiliselt on langenud nii välismaiste kui Eesti investorite panus Eesti start-up-ettevõtetesse ning põhjusi selleks on mitmeid.
Eesti idufirmade kogukonna mitteametliku statistika kohaselt kaasasid Eesti idufirmad möödunud aastal investoritelt rekordilised 97,8 miljonit eurot. Tõus varasema aastaga oli korralik – toona koguti raha 68,3 miljonit.
Mis on juhtunud aga sel aastal? Karm reaalsus näitab, et käes on juba novembrikuu, kuid investorid on otsustanud Eesti idufirmadesse panustada vaid 51,7 miljonit eurot, kukkumine võrreldes möödunud aastaga on olnud meeletu.
Kurb tõsiasi on ka see, et suuremaid investeeringud pole suutnud kaasata ükski uus tegija ning raha on kasvatanud juba teada-tuntud veteranettevõtted, mida on juba keeruline start-up-valdkonda liigitada või mis on Eestisse jätnud vaid arendajad ja peakontori ning juriidilise aadressi mujale kolinud. Skeleton, Transferwise, Testlio, Jobbatical – põhilised investeeringute kaasajad on olnud sel aastal just nemad.
Selle aasta suurima investeeringu – 23,5 miljonit eurot – on kaasanud oodatult Transferwise. Järgnevad Skeletontech 13 miljoni ja Testlio 5,4 miljoniga. Kõigi kolme puhul on tegemist sündikeeritud investeeringutega, kus osalenud on nii olemasolevad kui uued investorid.
Väga suure kukkumise olid veel augusti seisuga teinud just Eesti investorid – me ei olnud suutnud enam piisavalt kaasata välisinvesteeringuid, üldse mitte aga liikuma panna sisemisi rahasid. Eesti investorite osakaal oli nimelt vaid tühised 300 000 eurot, ehk 0,65 protsenti. Möödunud aastal oli vastav näitaja koguni 10 protsenti, ehk 9,6 miljonit eurot.
Asjatundjate hinnangul võib nende kesiste näitajate taga olla ka turul valitsev ootus – jälgitakse huviga Kredexi juurde loodavate uute fondide teket, sh äriinglitele kaasinvesteerimiseks mõeldud instrumenti, ja neist sündivat tõuget.
Olulise muudatuse tõid siiski september-oktoober, mil Eesti investorite panus Skeletoni viis kohaliku raha osakaalu taas tasemele, kus see tavapäraselt on olnud – 9,36 protsendini. Üldist investeeringute madalseisu arvestades tähendab aga see – 4,9 miljonit eurot – siiski 47-protsendilist aastast langust.
Üks põhjus, miks Eesti ettevõtted kohalikke täiendavaid rahasid ei saa, on väga lihtne. Eesti investor tahab nimelt saada ettevõttest kohe suuremat tükki ja seda tõesti kohe. Ta tahab kontrolli ettevõtte üle. Kuid see tekitab vastupidiselt olukorra, kus osanikud ei ole huvitatud aastaid tasuta tööd tegema selleks, et kellelegi teisele raha teenida, sest neil endal ei ole enam ettevõtte üle kontrolli.
Valdav arusaam Eestis on, et kinnisvarasse investeerimine on jätkuvalt kindlam ja tulusam kui arenevasse ettevõtlusesse.
Asjatundjate hinnangul investeeringud päriselt kindlasti ära ei kao, kuna pangas pole praegu mõtet raha hoida. Ent Eestisse investeerimine on praegu põhjendamatult raske ja riskantne nii kohalike kui välismaiste rahastajate jaoks.
Põhjusteks esmalt seadused, teiseks aga meie ääremaa staatus – ka Venemaa lähedus - ja turu väiksus. Just see on ka põhjus, miks vähegi edukad Eesti start-up'id kiiremas korras oma kontorid Londonisse või USAsse kolivad.
Kommentaarid
Martin Villig, Garage48 ja Taxify
Ilmselt on 2016. aastasse veel paar tehingut lisandumas, kuid kokkuvõttes jääb kogusumma alla 2015. aastale. Turu väiksuse tõttu mõjutavad mõned suuremad tehingut kogu statistikat väga oluliselt (näiteks Transferwise 2015. aastal 48 miljonitja 2016. aastal 23 miljonit). Kokkuvõttes on startup-firmade rahastamisel trend positiivne, tugevad ettevõtted suudavad kaasata kapitali välismaiste tuntud investorite käest ja alustavad ettevõtted saavad rahastust peamiselt kiirendite või ingel-investorite käest.
Martin Goroško, Tehnopol
Kui seda olukorda, mis ei ole andmete mõttes kindlasti veel terviklik, kommenteerida, siis tuleb investeeringute kogumaht analoogne eelmise aastaga ning osakaal Eesti/välispäritolu investeeringute jääb üldiselt samaks. Rallit veavad suured kaasajad – Trasferwise ja Skeleton Technologies. Raha said kaasatud ja rõõmus tuleb olla kindlasti sellel aastal ettevõtete Scoro, Testlio, Funderbeam üle. Eraldi tasub kindlasti välja tuua nö crowdfundingu osatähtsuse kasvu.
Kui varasemalt on ühisrahastust investeeringu kaasamised jäänud pigem läbikukkunud katseteks, siis nüüd on tekkinud kindel rühm inimesi, kes süstemaatiliselt ühisrahastamise kampaaniates osalevad. Summad ei ole küll suured olnud aga edukad kampaaniad on toimunud ning see ühest küljest hoogustab osakutega kauplemist ning annab lootust, et uued projektid saavad tõenäolisemalt kapitali kokku.
Headeks näideteks siin on näiteks SprayPrinter, kes raha kokku sai, ning Shipitwise, kes lausa kaks korda järjest ühisrahastusplatvormil ligi 0,5 miljonit eurot kaasas. Ingelinvesteeringute osakaal ja tähtsus jääb sellel aastal ka umbes samaks. See on ennekõike seotud sellega, et eriti suuri väljumisi ettevõtetest ei ole tehtud ning näiteks EstBANi liikmete arv on suures pildis samal tasemel.