Internetti saab hakata nüüd kodudesse viima mööda poste ja torusid

Elektripost Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Riigikogu võttis täna aastase hilinemisega Eesti seadustesse üle Euroopa Liidu nn lairibadirektiivi, mis käsib kõikvõimalike postide, torude ja  trasside omanikel andma ligipääse sideettevõtjatele, et need saaksid neid mööda internetikaableid vedama hakata.

Täpsemalt avaneb sideettevõtjail nüüd võimalus taotleda juurdepääsu võrguvaldaja füüsilisele taristule sidevõrgu rajamiseks. See aitab vähendada sidevõrgu rajamise kulusid ja võimaldab rajada sidevõrgu ka sellistesse piirkondadesse, kus praegu sidetaristut ei ole.

Taristu all peab seadus silmas selliseid nähtusi nagu mastide, kaablikanalid, torud, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid. Seega tuleb nüüd elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikel olla valmis selleks, et neisse majutatakse ka internetikaablid.

Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu.

Kõnealuse direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s.

Lisaks tuleb alates 1. jaanuarist 2017 kõik uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistöö korral.

Riigile kuuluv Eesti suurim võrguettevõtja Elektrilevi on kaalumas ka ise elektrivõrkude rajamise ja haldamise kõrval vedama klientideni ülikiireid ühendusi võimaldavaid internetikaableid.

Lairibavõrgu töörühma esimees Andres Metsoja sõnas, et paraku on täna ülikiired ühendused saadaval ainult suurte linnade kortermajades või ärihoonetes. «Maapiirkonnad, eramajad või ettevõtted keskustest eemal peavad leppima eelmisest sajandist pärit ühendustega,» ütles ta.

Metsoja kommenteeris, et kiire interneti lairiba ligipääsu ja ehitusmaksumust saab oluliselt vähendada, võttes kasutusele juba olemasolevad taristud.

«Järgmise sammuna kavatseb seadusandja täpsustada tingimused sidevõrgu taristu kasutuselevõtuks. Ent veel olulisem on asjaolu, et uues valitsuskoalitsioonis on kokku lepitud ülikiire internetiühenduse viimine ettevõtetesse ja kodudesse on üks riigi investeeringute prioriteet. Juurdepääsuvõrkude rajamist toetatakse 10 mln euroga aastas. Seda tingimusel, et sellesse panustavad vähemalt sama palju ka kohalikud omavalitsused ja äriettevõtted,» rääkis Metsoja edasistest plaanidest, kuidas tagada kiire interneti kättesaadavus kõigile inimestele.

Eestis tegutseb ligi 50 sideettevõtjat ja 500 võrguvaldajat.

Tagasi üles