Eesti teadlaste lahendus: vihmavesi tualettruumidesse

Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas, mille krundile on paigutatud spetsiaalne vihmaveemahuti, millesse kogutud vett kasutatakse maja tualettruumides.

FOTO: Sergei Zjuganov

Linnades on sademevett üha enam, teadlased otsivad võimalusi, kuhu see veemass ära kasutada.

«Lihtsad arvutused näitavad, et viimase dekaadi aastate keskmine sademevee kogus Tallinna kõvakattega valgalal on ligi 45 miljonit kuupmeetrit, mis on oluliselt suurem kui näiteks Ülemiste järve veehulk,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Janek Laanearu. Peagi ilmub ajakirjas Urban Water Journal Laanearu ja tema kolleegide artikkel selle kohta, kuidas linnastumisest tingitud, üha suurenevate sademevete kogustega hakkama saada.

Sademetega kaasnevate üleujutuste leevendamiseks linnades tuleb leida uusi lahendusi. Euroopa linnades kasutatakse üha enam sademevee süsteemi kasvava koormuse vähendamiseks ja vihmavee kogumiseks mahuteid. Kaubanduskeskustes ja büroohoonetes kasutatavast vee kogusest üle poole ei peagi vastama puhta joogivee kvaliteedile, nii on näiteks Tallinnas Sõpruse pst 157 büroohoone (nn rohelise mõtteviisi ehk ökobüroomaja) krundile paigutatud spetsiaalne vihmaveemahuti, millesse kogutud vett kasutatakse maja tualettruumides.

Janek Laanearu hinnangul on lahenduse leidmine sademevee soojuse kasutamiseks erinevate hoonete (kaubanduskeskused, büroohooned ja korterelamud) tarbevee soojendamiseks lausa multifunktsionaalne optimeerimisülesanne. Paljude võimalike lahenduste seast on vajalik määrata veemahuti ruumala ja linnavalgala pindala, mis vastavad vihmakuude sademete hulgale ja hoone sooja tarbevee vajadusele.

Sademevee soojusenergia kättesaadavus sõltub omakorda oluliselt vee voolamisest sademevee süsteemis ja soojuse eraldamise tehnoloogiast. Soojuse efektiivseks eraldamiseks veemahutist on vajalik modelleerida temperatuuri järgi stratifitseeritud voolamist. Ainult voolamise hüdraulika valemitega selle ülesande lahendamine pole aga võimalik, ning seetõttu on edaspidi vajalik kasutada ka arvutusliku vedelikudünaamika CFD (Computational Fluid Dynamics) modelleerimist.

«Sademevee soojusenergia on samuti üks taastuvatest energiaallikatest, mis lisaks tuule-, päikese-, hüdroenergiale ja teistele looduslikele energiaallikatele võiks olla üheks arvestatavaks alternatiiviks fossiilkütuste energiale. Soojuse eraldamine looduslikust veekogust on leidnud juba ühe huvitava lahenduse ka Tallinnas Eesti Meremuuseumi Lennusadama angaaride mereküttena», lisas dotsent Laanearu.

Tagasi üles