Video: laser näitab tiivulisi dinosaurusi uues hiilguses

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laseritega kivist tuvastatud jäljed linnulaadse dinosauruse tiiva pehmetest kudedest. Tuleb välja, et Anchiornise küünarnuki ja randme vahelised nahavoldid olid kaetud sulgedega täpselt nagu need on ka tänapäevastel lindudel.
Laseritega kivist tuvastatud jäljed linnulaadse dinosauruse tiiva pehmetest kudedest. Tuleb välja, et Anchiornise küünarnuki ja randme vahelised nahavoldid olid kaetud sulgedega täpselt nagu need on ka tänapäevastel lindudel. Foto: Wang XL, Pittman M et al. 2017

Uus fossiilide uurimise viis annab teadlastele esmakordselt võimaluse kivis säilinud dinosauruste pehmeid kudesid otse uurida.

Anchiornis
Anchiornis Foto: Julius T. Csotonyi

Laseritega uuritud dinosauruseliik Anchiornis pärineb hilisest Juura ajastust (ligikaudu 199 kuni 145 miljonit aastat tagasi). Tegemist on sisalikulaadsete ja linnulaadsete dinosauruste evolutsioonilise vaheastmega, kelle puhul olid juba mõned lennuks vajalikud tunnused välja arenenud, teised aga veel mitte. Seetõttu on tema uurimine lennuvõime arenemise uurimiseks äärmiselt vajalik, kuid samas keerukas.

Nimelt on lendamine suuresti seotud pehmete kudedega – sulgede, lihaste ja muuga - , mis reeglina aga kivis ei säili. See tähendab aga, et lennu tekkimiseks ideaalse katselooma uurimisel jäävad paljud olulisemad detailid puudu.

Probleemi lahendamiseks võtsidki Xiaoli Wang ja Michael Pittman Hong Kongi Ülikoolist kasutusele uudse laser-indutseeritud fluorestsentsi meetodi. See tähendab, et nad valgustasid pimedas ruumis asuvaid fossiile laseritega, viies nende pehmed koed niimoodi kõrgendatud energia seisu. Niimoodi muutusid nähtavaks ka tavalistes valgustingimustes kivis eristamatud pehmed koed.

Rekonstruktsioon Anciornise kehakujust. Värviliselt on kujutatud erinevad olemasolevatel fossiilidel põhinevad proovid, mustaga rekonstruktsiooni jaoks taasloodud osad. See on esimene kord, kui teadlased on saanud linnulaadse dinosauruse nii täpselt rekonstrueerida.
Rekonstruktsioon Anciornise kehakujust. Värviliselt on kujutatud erinevad olemasolevatel fossiilidel põhinevad proovid, mustaga rekonstruktsiooni jaoks taasloodud osad. See on esimene kord, kui teadlased on saanud linnulaadse dinosauruse nii täpselt rekonstrueerida. Foto: Wang XL, Pittman M et al. 2017
Ülemisel pildil on näha dinosauruse jalg tavalises nähtava valguse spektris. Alumisel pildil on kujutatud sama jalg laseriga valgustatuna. Dinosauruse jalalt sellise meetodiga leitud soomuselised moodustsed on väga sarnased tänaste lindude jalgadega.
Ülemisel pildil on näha dinosauruse jalg tavalises nähtava valguse spektris. Alumisel pildil on kujutatud sama jalg laseriga valgustatuna. Dinosauruse jalalt sellise meetodiga leitud soomuselised moodustsed on väga sarnased tänaste lindude jalgadega. Foto: Wang XL, Pittman M et al. 2017

Võetud mõõdud näitasid, et Anchiornis’el oli juba 160 miljonit aastat tagasi lindudega küllaltki sarnaseid tunnuseid nagu näiteks tänapäeva kanakoibadega sarnased jalaluud. Avastused laiendavad oluliselt teaduslikku teadmust selle liig kohta ja võimaldasid teadlastel luua ka esimese rekonstruktsiooni sellest veidrast loomast. Edasine uurimine viib meid veelgi lähemale lennuvõime väljaarenemise mõistmisele, mis on üks suurematest vastuseta küsimustest loomade evolutsioonis.

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature.

Vaata ka Hong Kongi Ülikooli avaldatud videot, kus Michael Pittman tehtud avastust kirjeldab:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles