Ungaris läbi viidud uuringust selgub, et mõned pommid võivad ka elu tekkele kaasa aidata, vahendab New Scientist.
Maailmasõja pommiaugud osutusid ootamatuks ohustatud liikide elupaigaks
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
6. märts 2017, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need sõja ja hävitustöö käigus tehtud armid maapinnas võivad meile küll ebaloomulikena näida, kuid ajakirjas Biological Conservation avaldatud uuringus toovad teadlased välja, et just selliseid auke tuleks aina enam kaasata loodusliku mitmekesisuse kaitsesse.
Nimelt kaasneb maakasutuse muutuste ja linnastumisega üks tihti tähelepanuta jäänud trend – inimtekkeliste sisemaatiikide kadumine. Need tiigid on aga olulised elupaigad paljudele ohustatud loomaliikidele.
«Need ebaloomulikuna näivad «sõjaarmid» meie maastikus võivad olla väga väärtuslikud bioreservid. Samamoodi nagu uppunud sõjalaevad või allveelaevad osutuvad tihtipeale korallrahude viimseks pelgupaigaks, on ka nendes tiikides palju ohustatud liike,» vahendas New Scientist uuringut juhtinud Csaba Vad’i sõnu.
Sellise tulemuseni jõuti, uurides Ungaris asuva Apaj küla lähedal asuvat välja, millest jäi pärast II maailmasõja ebaõnnestunud pommikampaaniat alles vaid šveitsi juustu meenutav auklik tühermaa. Suur osa pommidest langes sooldunud mullaga alale ning nende plahvatusest tekkinud aukudesse kogunes aegamööda soolane vesi. Samalaadsed looduslikult esinevad soolase vee tiigid on selles Euroopa piirkonnas aga kaduv nähtus.
Uuringu käigus kogusid teadlased 54 sellisest pommiaugust proove ja hindasid nende liigilist koosseisu ning liigirohkust. Kokku leiti 274 liiki, nende hulgas ka veeputukaid ja kilpkonni. Paljusid leitud liikidest loetakse ohustatud ja haruldaste liikide hulka.
Iseärasustena leiti ka üks haruldane vetikaliik, keda oli varem leitud vaid Tšiilis asuvatest soolajärvedest, ja ka vaid sellele konkreetsele piirkonnale omaseid soolvee-krevette, keda nähti looduses viimati 25 aastat tagasi.
Võrreldes looduslike soolvee-tiikidega osutus pommiaukude koostis üllatavalt sarnaseks. Kuigi looduskaitsjad ei näe pommiaukudes asendust looduslikele soolvee-tiikidele, võivad nad siiski osutuda väärtuslikuks nii olemasolevate liikide kaitsmisel kui ka selliste ökosüsteemide uurimisel.
Uuring ilmus ajakirjas Biological Conservation.