Esmaspäeval ajakirjas Nature avaldatud videost saab esimest korda näha kaksikheeliksi loomulik kokkukeerdumine rakus.
Video: loodi esimene 3D-kujutis DNA asendist rakus
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
14. märts 2017, 12:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurt osa kõigi elusorganismide pärilikku informatsiooni kandev DNA on erakordselt andmemahukas, mistõttu oleks näiteks kogu inimese genoom lahti harutatuna ligikaudu kahe meetri pikkune – pikem kui enamik inimesigi. Elusates rakkudes on DNA aga tihedalt kokku kägardatud ja mahub seetõttu vaid viie mikromeetri suurusesse rakutuuma lahedalt ära.
Samas on see, kuidas materjal kokku pannakse, ülioluline – edukas DNA voltimine tagab päriliku informatsiooni korrektse avaldumise, vead võivad aga kaasa tuua tõsiseid terviseprobleeme.
Kolmedimensioonilise mudeli avaldanud teadlased kasutasid hiirte DNA uurimiseks alustuseks ülitugevalt suurendavat mikroskoopi, mille abil saadi kätte kvaliteetsed pildid tüvirakkude genoomidest.
Seejärel kasutati nn Hi-C meetodit, mille puhul «liimiti» erinevad üksteisele lähedal asuvad DNA tükid kokku ja eraldati seejärel ülejäänud materjalist. Nii saadi terve hulk lühikesi kolmedimensioonilisi DNA juppe, mille enne tehtud piltidega võrdlemisel hakkaski DNA-kera vaikselt vormuma.
Uuring ilmus ajakirjas Nature.